Apple'i eemalejäämine päästeala asukohamääramisest võib mõjutada müüki ({{commentsTotal}})

iPhone.
iPhone. Autor/allikas: Kai Pfaffenbach/Reuters/Scanpix

Kuna Eesti häirekeskuses käivitatud täpsem positsioneerimislahendus ei tööta Apple' i nutitelefonidel, siis võib see hakata mõjutama telefoniturgu, leiavad eksperdid.

"Mina vaatan iOS-i (Apple'i operatsioonisüsteemi) reaktsiooni huviga, kuna siis, kui see lahendus hakkab Euroopas laiemalt levima, võib Apple' il hakata väga kiire," ütles Elisa Eesti juht Sami Seppänen. "Seni on nad olnud väga jäigad. Aga see (täpsem positsioneerimislahendus) on kõva müügiargument."

Apple pole aru saanud, millise väärtuse Android ja Google on loonud, märkis siseministeeriumi infotehnoloogia-ja arenduskeskuse valdkonnajuht Aivo Riisenberg. "Kui saavad, siis küllap nad reageerivad kiiresti," ütles Riisenberg.

Häirekeskus tutvustas kolmapäeval varasemast täpsemat positsioneerimislahendust, mis võimaldab päästjatel ja politseinikel tuvastada mobiiliga abi kutsuva inimese asukoht senise mitmekilomeetrise raadiusega ala asemel mõnekümnemeetrise täpsusega.

Täpne positsioneerimine käivitub automaatselt hetkel, kui inimene valib hädaabi numbri 112, lülitab ise telefoni asukohateenused sisse ning nende andmete põhjal saadab häirekeskusesse SMS-i, kus on telefoni koordinaadid.

Täpsema positsioneerimise rakendamiseks tegi häirekeskus koostööd tehnoloogiaettevõttega Google, mobiiltelefonide tootjaga Sony Mobile Communications, SMIT-i, Eesti sideettevõtetega Telia, Elisa ja Tele2, tehnoloogiaettevõttega Reach-U ning Euroopa hädaabinumbri assotsiatsiooniga (EENA). Apple koostööd ei teinud ning selle nutitelefonid uut lahendust kasutada ei saa.

Praeguseks on sarnase lahenduse käivitamisele väga lähedal Leedu, mis loodab selle tööle saada juba sel aastal, Rootsis on lahendus testimisfaasis ja ka Soomes loodetakse see tööle saada 2017. aastal. Kokku on täpsema positsioneerimislahenduse vastu huvi tundnud umbes 15 riiki, ütles häirekeskuse peadirektor Janek Laev.

Ekspertide hinnangul kasutab Eestis ümmarguselt 70 protsenti telefonidest Android-operatsioonisüsteemi, Apple'it kasutab umbes 10-15 protsenti, ülejäänud kasutavad Windowsi operatsioonisüsteemi. Kasutusel on veel ka nuputelefonid, mille vajalikku positsioneerimisvõimekust ei ole.

"Siin sõltub eelkõige tootjatest ja loomulikult ka läbirääkimistest telekomide ja tootjate vahel, et näidata, milline kasu inimestele sellest on ja kas see võib mõjutada ka telefonitootjate müüginumbreid või mitte," ütles siseminister Hanno Pevkur. Pevkur väljendas soovi, et sarnane lahendus muutuks üle-Euroopaliseks.

Toimetaja: Priit Luts

Allikas: BNS



ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: