Jõks sisserändest: peame olema avatud, meil on tööjõupuudus ({{commentsTotal}})

Allar Jõks
Allar Jõks Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Presidendikandidaat Allar Jõks leiab, et Eesti peab olema sisserändele avatud, sest meil on tööjõupuudus ning vajame palju spetsiifilist tööjõudu.

Jõks rääkis Vikerraadio saates "Reporteritund", et demograafilise kriisi lahendamiseks tuleb läbi mõelda kolm teemat. Kõigepealt iive, teiseks väärtushinnangud ja kolmandaks ränne.

"Kuidas sisserännet suurendada - siin on erinevad teemad, haridus, lastehoid, see, kas me oleme avatud või suletud," märkis ta.

Jõks tõi välja, et kaks kolmandikku sisserändajaist on siia naasvad eestlased ja see on väga hea trend ning tagasi ei peaks kutsuma ainult talente, vaid ka teisi inimesi. Küsimusele, kas sisserände võimalusi tuleks praegu tunduvalt suurendada ka mitte-eestlaste jaoks, vastas presidendikandidaat jaatavalt.

"Me peame olema avatud, sest vaadake, kui palju on meil tööjõupuudust, nii palju on spetsiifilist tööjõudu vaja, mida Eestis ei ole," põhjendas ta.

Rääkides sellest, kuidas ka vene keele kõnelejad tunnetaksid Eestit rohkem oma kodumaana, sõnas Jõks, et Ida-Virumaalt lahkuvad kõige enam intelligentsed noored, kes mujale õppima suunduvad. Tema hinnangul võiks lõhet aidata ületada see, et Ida-Virumaal oleks rohkem riiki ja ettevõtlust.

"Ida-Virumaale ettevõtluse meelitamiseks peaks olema projekt, mille eest vastutavad kindlad ministrid või ministeeriumid ja mis toob kaasa ka vajaduse teatud maksuerisuste tegemiseks. Kui seal elu läheb paremaks, elatustase, siis hakkavad need inimesed ka end tundma rohkem eestimaalasena," usub kandidaat.

Kommenteerides asjaolu, et ta on end esitanud kodanikuühiskonna kaitsjana, samas aga rünnanud advokaadina Kalaranna kaitsjat ja selle eest kodanikuühiskonna aasta tegija aunimetuse pälvinud Teele Pehki, ütles Jõks, et advokaat esindab klienti ning kliendi ja advokaadi samastamine on ohtlik ja libe tee.

"Teiseks, kõigil Eesti vabariigis on õigus kohtulikule kaitsele," rõhutas ta.

Jõks lisas, et olles olnud mitmetes vaidlustes kodanikuühiskonna poolt ja esindades kliente ka kodanikuühiskonna vastu, on ta saanud võimaluse näha riigi toimimist mitmelt poolt ja see on presidendile väga oluline.

Toimetaja: Karin Koppel



Kaader filmist CSI.

Kohtusemiootika: miks on kohtuteaduses palju vigu?

Koomik John Oliver seadis hiljutises telesaates „Last Week Tonight“ küsimuse alla kohtuteaduse valiidsuse. Populaarsed teleseriaalid nagu „CSI“ kultiveerivad ühiskonnas ettekujutust kohtuteadusest, mis suvaliste ettejuhtuvate tõendite põhjal suudab tõsikindlalt tuvastada kellegi süü või süütuse.

tehnikakommentaar
TÜ eksperimentaalpsühholoogia professor Jüri Allik

Jüri Allik: Eesti teadus on häbiväärselt alarahastatud

Eestis tegutseb sedavõrd palju maailmatasemel tippteadlasi, et teadus sobiks Eesti Nokiaks, leiab akadeemik ja eksperimentaalpsühholoog Jüri Allik. Kuigi teaduse olulisusele rõhuvad sageli ka poliitikud, peegeldub see aga ainult sõnades, mitte riigieelarves.

Pärnu elanike arvu vähenemine on pidurdunud.

Pärnu rahvaarvu vähenemine on pidurdunud

Uues omavalitsuses, suures Pärnus elab selle aasta seisuga üle 50 000 inimese. Kui mõned aastad tagasi lahkus Pärnust kesmiselt 500 inimest aastas, siis mullu vähenes Pärnu ning sellega liitunud Paikuse, Audru ja Tõstamaa elanikkond kokku vaid 90 inimese võrra.

Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui ka tsensoreid, aga tööharjumustelt oli ta vanakurat ise nii enda tervise kui ka teiste vastu.

Juhan Parts

Eesti muredest prii Juhan Partsi tööpõld laiub nüüd Ukrainast Aafrikani

Euroopa Kontrollikoja liige Juhan Parts on Eesti muredest vaba mees, kes kodumaa asjadel silma peal hoiab, aga mõtleb nüüd probleemidele Ukrainast Aafrikani. Toomas Sildam kohtus Juhan Partsiga reedel riigikogu kohvikus, kui Parts oli lõpetanud just kohtumise parlamendi Euroopa Liidu asjade komisjoniga.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: