Suri endine Lääne-Saksa president Walter Scheel ({{commentsTotal}})

Walter Scheel.
Walter Scheel. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Suri Lääne-Saksa endine president Walter Scheel, kes oli välisministrina aidanud kujundada kommunismileeriga leppimise poliitikat.

Scheel suri kolmapäeval 97 aasta vanuselt, teatas praeguse Saksa presidendi Joachim Gaucki kantselei.

Gauck ütles, et Scheel oli poliitik, kes aitas aastaid meie riigi saatust kujundada.

"Euroopa ühtsuse edendamine oli talle eriti südamelähedane," sõnas Gauck. "Ta mõistis juba varakult, kui tähtis on meie riigi jaoks Euroopa integreerumine."

Scheel sündis 8. juulil 1919 Solingenis ning töötas pangaametnikuna, kuni ta Teise maailmasõja ajal natsi-Saksamaa õhujõududesse võeti.

Pärast sõda sai temast Vaba Demokraatliku Partei (FDP) juhtkuju.

Ta oli arenguminister kahe kantsleri - Konrad Adenaueri ja Ludwig Erhardi - valitsusest, 1968. aastal sai ta FDP esimeheks.

Scheeli juhtimisel lähenes tema erakond vasaktsentristlikele sotsiaaldemokraatidele ja 1969. aastal läksid mõlemad sõjajärgse Lääne-Saksamaa esimese sotsiaaldemokraadist kantsleri Willy Brandti valitsusse.

Scheel oli viis aastat Brandti välisminister ja asetäitja. Uus valitsus käivitas kohe kommunismileeriga leppimise poliitika ning läbirääkimiste tulemusena sõlmiti Nõukogude Liidu ja Poolaga suhete normaliseerimise lepped.

1971. aastal külastas Scheel esimese Lääne-Saksa välisministrina Iisraeli. Järgmisel aastal tegi ta visiidi Pekingisse, mille tulemusena leppisid Lääne-Saksamaa ja Hiina kokku ametlike diplomaatiliste suhete kehtestamises.

Pärast Brandti tagasiastumist 1974. aasta mais oli Scheel lühikest aega kantsleri kohusetäitja.

Seejärel valiti ta Lääne-Saksa presidendiks. Scheel täitis seda suuresti tseremoniaalset ametit viis aastat.

1978. aastal tunnistas Scheel, et oli sõja ajal registreeritud natsipartei liikmeks, kuid väitis, et ei esitanud selleks taotlust.

Teiseks ametiajaks ta presidendiks ei kandideerinud ja 1979. aastal vahetas ta välja paremtsentristlike kristlike demokraatide liige Karl Carstens.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: