Seapidaja usub Saaremaa katkujuhtumi puhul sabotaaži ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: ERR

Saaremaa Sakla farmi omanik on veendunud, et farmi jõudnud sigade Aafrika katku põhjustas inimese tahtlik tegu, kirjutab Saarte Hääl neljapäeval.

Valjala Seakasvatuse OÜ juht Raul Maripuu ütles Maalehele, et ta usub katku jõudmist Sakla farmi kellegi tahtliku teo tagajärjel. "See pidi olema inimfaktor, tahtlik," ütles Maripuu Maalehe veebile.

"Muud võimalust ei saa olla, farm on üleni kinnine, võõrad inimesed sees ei käi. Katk hakkas sealt pihta, kus sead olid kõige kauem sees olnud, nad pole transpordi ega millegi muuga kokku puutunud," selgitas ta. Maripuu välistas võimaluse, et katkupisik jõudis farmi söödaga.

Saarte Hääle teada pole Eestis kordagi varem juhtunud, et seakatku nakkus jõuaks farmi ilma, et seda oleks enne metsas avastatud.

Maaülikooli veterinaarepidemioloogia professor Arvo Viltrop kinnitas Saarte Häälele, et Sakla farmi seakatkujuhtum on Eesti oludes ainulaadne. Tema sõnul pakutakse hüpotees välja pärast loomakasvataja ja loomaarsti küsitlemist ning kohavaatlust, sabotaaži ei pidanud ta küll tõenäoliseks, kuid ka ei välistanud seda.

Veterinaar- ja Toiduamet (VTA) sai kolmapäeval laborist kinnituse esmaspäevasele kahtlusele, et Saaremaal Valjala valla Sakla külas asuvas 2700 seaga farmis on sigade Aafrika katk. Nakkuse leviku tõkestamiseks kehtestati taudipunktis karantiin, sead hukatakse ning seejärel hoone desinfitseeritakse.

Tegemist on selle aasta kuuenda sigade Aafrika katku puhanguga kodusigadel. Inimestele sigade Aafrika katk ohtu ei kujuta, kuid võib põhjustada ulatuslikku majanduslikku kahju seakasvatussektorile. Iga loomapidaja peab järgima kehtestatud bioturvalisuse meetmeid, et oma loomi taudi eest kaitsta.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: