CIA avalikustas Nixonile ja Fordile esitatud luurebriifingute sisu ({{commentsTotal}})

USA president Richard Nixon 1972. aastal Hiinas.
USA president Richard Nixon 1972. aastal Hiinas. Autor/allikas: nixonlibrary.gov

USA Luure Keskagentuur (CIA) avalikustas kolmapäeval suure hulga president Richard Nixonile ja Gerald Fordile esitatud luurekokkuvõtteid, mis pakuvad täiendavat materjali külma sõja võtmemomentide mõistmiseks.

2500 seni salastatud igapäevast luurekokkuvõtet sisaldavad üksikasju aeglaselt lähenevast katastroofist Vietnamis, erinevatest rahvusvahelistest kriisidest ning katsetest mõista Nõukogude Liidu ja Hiina liidrite mahhinatsioone.

Materjalid, mida on ühtekokku 28 000 lehekülge, valgustavad uue nurga alt Nixoni ajaloolisi Hiina- ja Nõukogude-visiite - mis olid esimesed USA ametisoleva presidendi jaoks - ning tema hilisemat põlu alla langemist ja tagasiastumist.

Fordile esitatud luurekokkuvõtted annavad üksikasjaliku ülevaate Saigoni langemisest, USA kodanike evakueerimisest Liibanonist ning Mao Zedongi surmast.

1972. aasta 21. veebruaril, kui Nixon Pekingis maandus, tegi CIA hoolikalt ülestähendusi sellest, kes Hiina ametnikest missugustel üritustel osalesid, üritades saada paremini aru poliitbüroo toimimisest.

Luuretöötajad teavitasid hiljem Nixonit, et tema visiit tekitas Moskvas rahutust, Tokyos muret ja julgustas Euroopa suurriike Hiinaga lävimist alustama. Peking seevastu oli visiidiga "üldjoontes rahul".

Äsja ametisse vannutatud presidendi Gerald Fordi luurebriifing 1974. aasta 10. augustist käsitleb maailma reaktsiooni Nixoni ootamatule tagasiastumisele.

"Ükski potentsiaalne tülitekitaja ei teinud mürinat," kirjutasid luuretöötajad.

1975. aasta aprilli viimasel päeval teavitati Fordi ilustamata sellest, et "president Minh teatas täna hommikul Saigoni tingimusteta alistumisest".

"Viet Congi ajutise revolutsioonivalitsuse lipp heisati täna kell 12.15 Saigoni aja järgi presidendipalee kohale, märkides 30 aastat kestnud Vietnami sõja lõppu," kirjutasid luuretöötajad.

Poolteist aastat hiljem teavitati USA presidenti Hiina riigijuhi Mao Zedongi surmast. "Mao oli Hiina Kommunistliku Partei tähtis liige alates selle asutamisest 1921. aastal," märkis CIA esialgses hinnangus Mao tähtsust alahinnates.

Seejärel kirjeldas Luure Keskagentuur "Hiina poliitikas domineerivaks jõuks" olnud mehe surma järelmeid.

CIA spekuleeris, et kompartei kõrged liikmed võisid Mao surma järel kergendust tunda, sest see tegi lõpu hirmule repressioonide ees.

Toimetaja: Laur Viirand

Allikas: BNS



ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: