Haigekassa juhid andsid viimati riigikogu rahanduskomisjonile ülevaate oma tegevustest ja finantsseisust selle aasta alguses ning nii suurest eelarveaugust ei olnud juttu. Toonaste prognooside kohaselt pidanuks haigekassa tulud ja kulud tasakaalu jõudma 2018. aasta lõpuks.

"Selles võtmes on eelmisel reedel haigekassa nõukogus avaldatud informatsioon 2016. aasta esimese poolaasta 31 miljoni suurusest miinusest murettekitav," sõnas Holsmer ERR-ile.

Ta rõhutas, et demograafilisest olukorrast tulenevalt on paari aasta pärast haigekassa eelarves nulli jõudmine ajutine ning pikas perspektiivis ei ole eelarvepositsioon jätkusuutlik – tööealine elanikkond kahaneb, mis vähendab haigekassa tulusid, ning elanikkonna vananemine teiselt poolt suurendab kulutusi.

Holsmer näeb olukorrast väljatulemiseks mitut võimalust. Esiteks peaks haigekassa oma siseste reformidega muutuma efektiivsemaks.
"Teiseks, tuleks oluliselt rohkem tuua tervishoidu eraraha – nii nõudlus kui pakkumine selleks teatud valdkondades on olemas. Kolmandaks on haigekassa eelarveprobleemi lahendamisel laual valik patsientide omaosaluse tõstmisest või täiendavas rahastamises riigieelarvest," loetles rahanduskomisjoni esimees.

Valitsus esitab järgmise aasta eelarve kava riigikogule septembri lõpus ja siis tullakse Holsmeri sõnul nende arutelude juurde tagasi.

"Kindlasti soovib rahanduskomisjon kuulda asjaosaliste selgitusi ning plaani tulevikuks. Praeguste prognooside kohaselt suureneb 2017. aastal tulenevalt heast sotsiaalmaksu laekumisest haigekassa eelarve üle 20 miljoni euro. See peaks leevendama probleemi lühiajaliselt, kuid pikas perspektiivis vajab tervishoiussüsteemi rahastamine põhimõttelisemaid lahendusi,” lisas ta.