Toetus Siim Kallasele on kasvanud pea kaks korda ({{commentsTotal}})

Populaarseim presidendiametisse pürgija on endiselt Marina Kaljurand, kuid kõige rohkem on kasvanud toetus Siim Kallasele, näitab rahvusringhäälingu uudistetoimetuse tellitud Turu-uuringute AS-i uuring.

Küsitlusest selgub, et Marina Kaljuranda näeks Eesti järgmise presidendina 22 protsenti Eesti alalistest elanikest alates vanusest 15 eluaastat. Eelmise, Eesti Päevalehe tellitud ja juunikuus läbi viidud sama metoodikaga küsitlusega võrreldes on Kaljuranna toetus kasvanud kolme protsendipunkti võrra.

Kõige enam on eelmise küsitlusega võrreldes kasvanud Siim Kallase toetus – see on sisuliselt kahekordistunud. Kui juunis soovis Kallast presidendiks 9 protsenti vastajatest, siis augustis oli see näitaja juba 17 protsenti.

Kolmandal kohal rahva eelistustes on Keskerakonna volikogul Mailis Repsile alla jäänud Edgar Savisaar 15 protsendi suuruse toetusega.

Populaarsuselt neljas kandidaat on Isamaa ja Res Publica Liidu ning Vabaerakonna poolt riigikogus üles seatav Allar Jõks kaheksa protsendiga. Indrek Tarandit näeks järgmise presidendina kuus protsenti.

EKRE presidendikandidaadi Mart Helme toetus on ligi kolm korda madalam kui tema juhitaval erakonnal – viis protsenti.

Veel väiksem on toetus kahel esmaspäeval riigikogus üles seataval kandidaadil Eiki Nestoril ja Mailis Repsil. Mõlemat näeks järgmise presidendina kolm protsenti vastanutest. Seega on kõik riigikogu esimeses voorus üles seatavad kandidaadid (Jõks, Nestor, Reps) toetusega alla 10 protsendi.

Urmas Paeti sooviks presidendikohale kaks protsenti ja Jaak Jõerüüti üks protsent vastanutest.

Erakondade valijate lõikes on Reps Keskerakonna valijatele alles kolmas eelistus Edgar Savisaare ja Marina Kaljuranna järel. Reformierakonna valijad eelistavad Siim Kallast Marina Kaljurannale. Nii IRL-i, Vabaerakonna kui SDE valijate esimeseks eelistuseks on aga pikalt just Kaljurand.

Kui võtta kõrvale vaid valimisealiste Eesti kodanike eelistused (väheneks nii nooremate vastajate kui vene häälte osakaal), siis tõuseks Jõks populaarsuselt kolmandaks kandidaadiks ja Savisaar langeks neljandaks.

Valimisealiste Eesti kodanike eelistuste pingerida oleks selline: Kaljurand 25 protsenti (juuniga võrreldes pluss kolm protsendipunkti), Kallas 19 protsenti (pluss üheksa), Jõks 10 protsenti (pluss üks), Savisaar seitse protsenti (miinus üks), Tarand seitse protsenti (muutus null), Helme kuss protsenti (pluss üks), Nestor neli protsenti (pluss üks), Reps kolm protsenti (pluss kaks), Paet kaks protsenti (muutus null) ja Jõerüüt üks protsenti (miinus kaks).

Turu-uuringute AS küsitles rahvusringhäälingu uudistetoimetuse tellimusel 1003 Eesti alalist elanikku alates 15. eluaastast. Valimisealisi kodanikke oli küsitletute seas 818. 1000 inimese küsitlemisel ei ületa maksimaalne viga ±3,10 protsenti, väikeste protsent-väärtuste puhul on viga väiksem.

Toimetaja: Anvar Samost



Mis on vorsti sees? Vorsti tehakse lihast ja vorsti sees, vähemalt pildil oleva salaamivorsti sees, on liha.

Reportaaž lihalaborist: mis on vorsti sees?

Mis teeb kartulikrõpsu krõpsuvaks? Aga mis annab jäätisele sametise maitse? Vastus on toiduaine detailideni lihvitud koostis. Just sellist tehnoloogiat uuritakse ja arendatakse koos ettevõtjatega Eesti maaülikooli neljapäeval avatavas toidumajas.

Kaader filmist CSI.

Kohtusemiootika: miks on kohtuteaduses palju vigu?

Koomik John Oliver seadis hiljutises telesaates „Last Week Tonight“ küsimuse alla kohtuteaduse valiidsuse. Populaarsed teleseriaalid nagu „CSI“ kultiveerivad ühiskonnas ettekujutust kohtuteadusest, mis suvaliste ettejuhtuvate tõendite põhjal suudab tõsikindlalt tuvastada kellegi süü või süütuse.

tehnikakommentaar
Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui ka tsensoreid, aga tööharjumustelt oli ta vanakurat ise nii enda tervise kui ka teiste vastu.

Juhan Parts

Eesti muredest prii Juhan Partsi tööpõld laiub nüüd Ukrainast Aafrikani

Euroopa Kontrollikoja liige Juhan Parts on Eesti muredest vaba mees, kes kodumaa asjadel silma peal hoiab, aga mõtleb nüüd probleemidele Ukrainast Aafrikani. Toomas Sildam kohtus Juhan Partsiga reedel riigikogu kohvikus, kui Parts oli lõpetanud just kohtumise parlamendi Euroopa Liidu asjade komisjoniga.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: