Venemaa korraldab kolmes sõjaväeringkonnas järjekordse ootamatu kontrolli ({{commentsTotal}})

{{1472115894000 | amCalendar}}

Relvajõudude kõrgeima ülemjuhataja president Vladimir Putini otsusel kuulutas Venemaa välja Lõuna, Lääne ja Kesksõjaväeringkonna väeosade ja Põhja-Jäämere laevastiku, samuti õhujõudude ja õhudessantväe ootamatu kontrolli, mis kestab 31. augustini, ütles kaitseminister Sergei Šoigu neljapäeval.

"Vastavalt Vene relvajõudude kõrgeima ülemjuhataja otsusele algas järjekordne ootamatu kontroll. Lõuna sõjaväeringkonna, osa Lääne- ja Kesksõjaväeringkonna väeosi ning Põhja-Jäämere laevastik, samuti õhujõud ja õhudessantvägi viidi kell seitse hommikul täielikku lahinguvalmidusse," ütles Šoigu sõjaväejuhtkonna nõupidamisel.

"Kontroll viiakse läbi 25.-31. augustini," selgitas minister.

Šoigu märkis, et Lõuna sõjaväeringkonnas käivad juba hoogsalt ettevalmistused strateegiliseks õppuseks Kavkaz-2016.

"Viidi läbi staabiharjutuste kompleks. Lahingu-, eri- ja materiaal-tehnilise varustamise väeühenduste ja -osade juhtimisorganid viimistlesid tosina eriharjutuse käigus vägede igakülgse varustamise süsteemi õigeaegset käivitamist," ütles minister.

Šoigu: ootamatu kontroll valmistab ette Venemaa huvide kaitsmist

Lahinguvalmiduse ootamatu kontrolli käigus harjutatakse relvajõudude Venemaa huvide kaitsmiseks ettevalmistamise täistsüklit julgeolekuohu suurenemisel, rääkis Šoigu.

"Viia läbi julgeolekuohu suurenemisel relvajõudude Venemaa huvide kaitsmiseks vahetu ettevalmistamise täistsükkel," sõnas kaitseminister.

Ta käskis samuti "harjutada koos täitevvõimu föderaal- ja piirkonnaorganitega ametkondadevahelise planeerimise küsimusi, koostöö korraldamist ning tööstusettevõtetes mobilisatsiooniülesannete tegelikku täitmist".

"Tagada väeühenduste liikuvate välijuhtimispunktide korraldamine, kasutades tänapäevaseid automatiseeritud süsteeme, ning väe pidev ja järjekindel juhtimine ühisrännakul ja vedudel," seadis ülesande kaitseametkonna juht.

Ta nõudis ka nende meetmete rakendamiselturvalisusnõuete range täitmise, relvade ja lahingumoona säilimise, riigiomandi kahjustamise ja keskkonnakahju välistamise tagamist". 

Toimetaja: Laur Viirand

Allikas: BNS



uudised
TÜ eksperimentaalpsühholoogia professor Jüri Allik

Jüri Allik: Eesti teadus on häbiväärselt alarahastatud

Eestis tegutseb sedavõrd palju maailmatasemel tippteadlasi, et teadus sobiks Eesti Nokiaks, leiab akadeemik ja eksperimentaalpsühholoog Jüri Allik. Kuigi teaduse olulisusele rõhuvad sageli ka poliitikud, peegeldub see aga ainult sõnades, mitte riigieelarves.

Pärnu elanike arvu vähenemine on pidurdunud.

Pärnu rahvaarvu vähenemine on pidurdunud

Uues omavalitsuses, suures Pärnus elab selle aasta seisuga üle 50 000 inimese. Kui mõned aastad tagasi lahkus Pärnust kesmiselt 500 inimest aastas, siis mullu vähenes Pärnu ning sellega liitunud Paikuse, Audru ja Tõstamaa elanikkond kokku vaid 90 inimese võrra.

SUUR LUGU: VALDO PANT 90
Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui ka tsensoreid, aga tööharjumustelt oli ta vanakurat ise nii enda tervise kui ka teiste vastu.

Juhan Parts

Eesti muredest prii Juhan Partsi tööpõld laiub nüüd Ukrainast Aafrikani

Euroopa Kontrollikoja liige Juhan Parts on Eesti muredest vaba mees, kes kodumaa asjadel silma peal hoiab, aga mõtleb nüüd probleemidele Ukrainast Aafrikani. Toomas Sildam kohtus Juhan Partsiga reedel riigikogu kohvikus, kui Parts oli lõpetanud just kohtumise parlamendi Euroopa Liidu asjade komisjoniga.

uudised
uudised
intervjuu viimasel tööpäeval
Tõnis Lukas ja Toomas Sildam Eesti Rahva Muuseumis.

Tõnis Lukas: erakonnapoliitika saali ERM-i ei tule

Reedel on Tõnis Lukase viimane tööpäev Eesti Rahva Muuseumi (ERM) direktorina. Alljärgnev Toomas Sildami intervjuu temaga on kiire ja veidi rappuv vankrisõit läbi mineviku, oleviku ja riivates tulevikku.

MUUTUV MEEDIAÄRI
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: