Juhan Kivirähk: valitsusele koha kättenäitamisele asemel võiks Keskerakond presidendi riigikogus ära valida ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

"Esmaspäeval ja teisipäeval riigikogus toimuvates valimisvoorudes oleks Keskerakonnal võimalik otsustada, kas neile sobiks presidendiks rohkem Nestor või Kallas. Kuid paraku kuulub meie poliitilisse reaalsusse see, et presidendivalimistel kellegi poolt hääletamise eest soovitakse midagi vastu saada. Kui midagi vastu ei paku, siis hääli ei saa – kaup käib ikka kauba vastu!" tõdeb Turu-uuringute AS uuringujuht Juhan Kivirähk oma kommentaaris.

Riigikogu koguneb presidenti valima juba eeloleval esmaspäeval. Kui kevadel kurdeti avalikkuses presidendidebati puudumise üle, siis viimastel nädalatel ajakirjandus enam millestki muust kui presidendikandidaatidest ei räägigi. Kandidaate näeb igast tele- ja veebikanalist ja kuuleb kõigist raadiokanalitest, nende elulugude ja igapäevaeluga saab tutvuda kõigi ajalehtede ja ajakirjade vahendusel.

Usun, et igal poliitikast vähegi huvitatud inimesel peaks tänaseks olema välja kujunenud oma arvamus, kes sobiks kõige paremini täitma Vabariigi Presidendi vastutusrikast ametit.

Paraku ei ole debattide rohkusest ja värvikusesest hoolimata nende vahendusel rahva eelistustele apelleerimisest kuigi suurt abi. Seda, kelle poolt tuleb Toompeal oma hääl anda, saavad riigikogu liikmed teada esmaspäeva hommikul oma fraktsiooni juhtkonnalt. Nii kuuluvadki kirglikud presidendidebatid pigem suvise ajakirjandusliku meelelahutuse valdkonda, millel tegelike poliitiliste otsustega mingit seost ei ole.

Kahjuks tundub, et samasse rubriiki kipuvad liigituma ka selleteemalised avaliku arvamuse küsitlused.

Juba aasta algusest peale on avalikus arvamuses peamine soosik presidendi ametisse olnud Marina Kaljurand – augustis toetas teda 22 protsenti Eesti elanikkonnast, esimesi ja teisi eelistusi kokku liites aga aktsepteeriks tema presidendiks saamist 36 protsenti. Siiski ei seata Kaljuranda riigikogus isegi mitte presidendikandidaadiks.

Suve jooksul oma reitingut tublisti parandanud Siim Kallas (toetus 17 protsenti, koos teiste eelistustega 26 protsenti) pääseb kandideerima parlamendi teises hääletusvoorus. Esimeses voorus konkureerivad omavahel Eiki Nestor, Mailis Reps ja Allar Jõks, kellest kahte esimest toetab kolm protsenti ja viimast kaheksa protsenti avalikkusest. Seejuures pole Jõks – kes tegi suve jooksul rahva poolehoiu võitmiseks väga aktiivset kihutustööd – oma toetusprotsenti võrreldes juunikuuga karvavõrdki suurendanud. Sama võib väita Mart Helme kohta, kelle toetus juunis oli neli ja nüüd augustis viis protsenti.

Iseenesest pole selles midagi halba, kui kandidaadid, kelle seast erakonnad riigikogus valiku teevad, ei asu populaarsustabelite tipus – selliseks on presidendi valimiste kord põhiseadusega ju teadlikult loodud. Halb on aga see, kui pakutud võimalused kasutamata jäetakse.

Esmaspäeval ja teisipäeval riigikogus toimuvates valimisvoorudes oleks Keskerakonnal võimalik otsustada, kas neile sobiks presidendiks rohkem Nestor või Kallas. Kuid paraku kuulub meie poliitilisse reaalsusse see, et presidendivalimistel kellegi poolt hääletamise eest soovitakse midagi vastu saada. Kui midagi vastu ei paku, siis hääli ei saa – kaup käib ikka kauba vastu!

Jah, muidugi, Keskerakonnal on oma kandidaat Mailis Reps, kelle toetamisega lubatakse valimiskoguni välja minna. Kuid vaevalt teeb Keskerakond endale illusioone, et valimiskogus suudetakse Reps ainult oma erakonna jõul presidendiks valida. Erakonna esimees Savisaar ütles veel samal hommikul, kui volikogu Repsi Keskerakonna kandidaadiks nimetas, et kindlasti Reps ise ka ei usu, et ta on sobiv isik presidendiks pürgima. Keskerakonna valijate peamine eelistus presidendi ametisse on Edgar Savisaar, teised eelistused aga lähevad rohkem Marina Kaljuranna kui Mailis Repsi toetuseks. Repsi ülesseadmise põhjused on selgelt poliittehnoloogilised.

Keskerakonna fraktsioonijuht Kadri Simson on ju otse öelnud, et nende eesmärk on riigikogus presidendivalimise läbikukutamisega peaministrile koht kätte näidata. Vahest on opositsioonil siiski ka teisi võimalusi demonstreerida oma antipaatiat valitsuse ja peaministri vastu – presidenti ei valita ju Rõivasele ega Reformierakonnale, vaid kogu Eesti rahvale.

See aga, et president peab olema erakondade ülene ei tähenda, et ta enne presidendiks valimist peaks tingimata olema erakonnaväline. Ka Marina Kaljuranna ja Siim Kallase teistest kõrgem toetus avalikus arvamuses ei tulene mitte sellest, et nad just Reformierakonna kandidaadid on, vaid nendes näeb rahvas teiste kandidaatidega võrreldes rohkem presidendi ameti jaoks vajalikke oskusi ja omadusi.

Need, kes presidendivalimisi teadlikult valimiskogu suunas tüürivad, ütlevad põhjenduseks, et valimiskogu on laiapõhjalisem ning annab rahva arvamustega rohkem kooskõlas oleva tulemuse. Muide, veelgi paremini avaliku arvamusega kooskõlas oleva tulemuse saaksime siis, kui rahvas valiks presidenti otse.

Toimetaja: Rain Kooli



uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: