Haapsalu vehklemishall saab peagi valmis, kuid radade jaoks on veel raha vaja ({{commentsTotal}})

Oktoobris peaks Haapsalus valmima maailmatasemel vehklemishall. Haapsalu linnale kuuluv osaühing ehitab halli pangalaenu abil, kuid vehklemisradade jaoks vajalikud enam kui 75 000 eurot loodeti kompenseerida annetustega. Spordisõprade huvi annetamise vastu on olnud aga leige.

Kevadel alanud ehitustööd jõuavad Haapsalu linna spordibaaside juhataja sõnul lõpule oktoobriks. Vehklemishall läheb kokku maksma ligi 1,1 miljonit eurot. Linnale kuuluv osaühing rahastab seda pangalaenuga, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Ma arvan, et kui me valmis saame, on ta antud hetkel Eesti parim hall, sest me ei ole järeleandmisi andnud ka radade osas. Siin on ikkagi maailmaklassi rajad," rääkis Haapsalu Linna Spordibaasid OÜ juhataja Tarmo Tuisk.

Kuna spordibaaside laenukoormus on selle tõttu suur, siis loodeti, et 15 maailmatasemel vehklemisraja jaoks vajalik summa, 75 000 eurot, kompenseeritakse annetuskampaania abil ja rohkem pole vaja laenu võtta. Toetajaid on aga olnud napilt ja annetusi ainult veidi üle tuhande euro.

"Kindlasti ei jää see hall ehitamata. Seda me oleme juba ammu öelnud, aga oleme raskustes kindlasti selle halli ülalpidamisega, kuna meie laenukoormus läheb nii suureks," märkis Tuisk.

Ka Haapsalu linnavalitsus, mis doteerib spordibaaside tegevust aastas ligi 300 000 euroga, kinnitas, et hall saab valmis, kuid dotatsiooni kasv oleks linnaeelarvele arvestatav lisakoormus. Üheks võimaluseks olukorda osaliselt leevendada oleks linna kinnitusel see, kui kodanikud teeksid ettepaneku kasutada järgmise aasta kaasava eelarve jaoks eraldatud 20 000 eurot spordibaaside toetamiseks.

"Kaasava eelarve ettepanekute tegemise aeg on just käes ja arvatavasti võiks mõni julge olla või ongi, et teeb siis sellise ettepaneku ka, et seda kaasava eelarve summat kasutada siis selle halli edendamiseks," lausus Haapsalu aselinnapea Peeter Vikman.

Haapsalu vehklemiskoolkond allkirjastas hiljuti ühise pöördumise Eesti spordisõprade poole, kus palutakse toetada vehklemisradade rajamist annetustega.

Toimetaja: Laur Viirand



uudised
TÜ eksperimentaalpsühholoogia professor Jüri Allik

Jüri Allik: Eesti teadus on häbiväärselt alarahastatud

Eestis tegutseb sedavõrd palju maailmatasemel tippteadlasi, et teadus sobiks Eesti Nokiaks, leiab akadeemik ja eksperimentaalpsühholoog Jüri Allik. Kuigi teaduse olulisusele rõhuvad sageli ka poliitikud, peegeldub see aga ainult sõnades, mitte riigieelarves.

Pärnu elanike arvu vähenemine on pidurdunud.

Pärnu rahvaarvu vähenemine on pidurdunud

Uues omavalitsuses, suures Pärnus elab selle aasta seisuga üle 50 000 inimese. Kui mõned aastad tagasi lahkus Pärnust kesmiselt 500 inimest aastas, siis mullu vähenes Pärnu ning sellega liitunud Paikuse, Audru ja Tõstamaa elanikkond kokku vaid 90 inimese võrra.

SUUR LUGU: VALDO PANT 90
Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui ka tsensoreid, aga tööharjumustelt oli ta vanakurat ise nii enda tervise kui ka teiste vastu.

Juhan Parts

Eesti muredest prii Juhan Partsi tööpõld laiub nüüd Ukrainast Aafrikani

Euroopa Kontrollikoja liige Juhan Parts on Eesti muredest vaba mees, kes kodumaa asjadel silma peal hoiab, aga mõtleb nüüd probleemidele Ukrainast Aafrikani. Toomas Sildam kohtus Juhan Partsiga reedel riigikogu kohvikus, kui Parts oli lõpetanud just kohtumise parlamendi Euroopa Liidu asjade komisjoniga.

uudised
uudised
intervjuu viimasel tööpäeval
Tõnis Lukas ja Toomas Sildam Eesti Rahva Muuseumis.

Tõnis Lukas: erakonnapoliitika saali ERM-i ei tule

Reedel on Tõnis Lukase viimane tööpäev Eesti Rahva Muuseumi (ERM) direktorina. Alljärgnev Toomas Sildami intervjuu temaga on kiire ja veidi rappuv vankrisõit läbi mineviku, oleviku ja riivates tulevikku.

MUUTUV MEEDIAÄRI
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: