Peagi saja-aastaseks saav Eesti vanim tegutsev politseimaja kuulub Tõrva linnale. Linn investeeris selle renoveerimiseks 300 000 eurot, politseiga on sõlmitud pikaajaline rendileping. Ahjude asemel on majas nüüd vesi-õhk-küttesüsteem ning kabinettidele ja arestikambrile lisaks ka saun ja kööginurk, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Oma tööpäeva alustavad siit kohaliku piirkonna patrullipolitseinikud. Siin töötavad piirkonnapolitseinikud, siin on võimalik taotleda ja kätte saada isikut tõendavaid dokumente. Selliseid kohti on üle Lõuna-Eestis päris mitmeid. Me ikkagi tahame neid töökohti säilitada ja tahame jõuda sinna, et politsei oleks inimesele võimalikult lähedal," rääkis Lõuna prefekt Tarmo Kohv.

Lõuna-Eestis on nüüd kõigi politseijaoskondade hooned heas korras, remonti vajab vaid Valgas asuv maja.

Tõrva piirkonnapolitseinik Aleksander Zemskov sõnas, et kohapeal on uurija, kes tegeleb kriminaal- ja väärteomenetlusega.

"Lisaks sellele on piirkonna- ja patrullipolitseinikud, kes tegelevad nii ennetustöö kui ka igapäevase patrullimisega. Neil on samuti vaja vormistada materjale. Meil on siin täppisalkomeeter majas," ütles ta.

Olid ajad, mil igas vallas töötas oma konstaabel. Nüüd on piirkonnapolitseiniku tööpiirkond palju suurem, ehkki näiteks Tõrvas kattub ühinevate omavalitsuste piirirga.

"Mina ise elan ka maal ja arvan, et maal on väga turvaline elada. Kui võrrelda üheksakümnendaid ja tänapäeva, siis turvalisus on kindlasti kordades tõusnud. Ja seda öelda ei saa, et konstaableid piirkonnas pole. Need, kes enne olid piirkonnapolitseinikud, on nüüd enamuses patrullis," selgitas Zemskov.

Ta lisas, et politseinike tööülesanded on muutunud ja ka täpsustunud - kui varem tegeles piirkonnapolitseinik kõigi asjadega alates väärteoasjast ja lõpetades patrullimisega, siis tänapäeval tegeleb piirkonnapolitseinik piirkonnatööga: tema ülesanne on kogukonnas ringi käia, suhelda.

Enim tuleb piirkonnapolitseinikel tegelda perevägivalla juhtumite ja alaealistega.