Eesti ehitusettevõtete teise kvartali ehitusmahud kasvasid ({{commentsTotal}})

Maakri kvartali ehitustegevus Tallinnas.
Maakri kvartali ehitustegevus Tallinnas. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Eesti ehitusettevõtete teise kvartali ehituse maht Eestis ja välisriikides kasvas aastaga neli protsenti, teatas statistikaamet.

Teises kvartalis ehitasid ettevõtted omal jõul 525 miljoni euro eest, sellest hooneid 354 miljoni ja rajatisi 171 miljoni euro eest. Eelmise aasta teise kvartaliga võrreldes suurenes hoonete ehitamine 16 protsenti ning rajatiste ehitamine vähenes 13 protsenti.

Statistikaameti hinnangul mõjutab kohalikku ehitusturgu jätkuvalt enim rajatiste ehitusmahtude vähenemine, hoonete ehitus jätkas kasvutrendil. Võrdluses eelmise aasta sama ajaga kasvasid hooneehitusmahud nii uusehituse kui ka remondi- ja rekonstrueerimistööde osas.

Välisturul tegutsevate Eesti ehitusettevõtete ehitusmaht suurenes 2015. aasta teise kvartaliga võrreldes ligi kolmandiku võrra, mõjutatuna põhiliselt hooneehitustöödest. Välisriikidesse tehtud ehitusmahtude osatähtsus kogu ehitusmahus oli tänavu teises kvartalis 12 protsenti.

Ehitisregistri andmetel lubati 2016. aasta teises kvartalis kasutusse 1325 uut eluruumi ehk 598 eluruumi rohkem kui aasta varem samal ajal. Üle poole valminud eluruumidest asusid korterelamutes. Enim uusi eluruume valmis Tallinnas.

Nõudlus uute hea asukohaga kvaliteetsete elamispindade järele püsib. Tänavu kvartalis väljastati ehitusluba 1817 eluruumi ehitamiseks, mida on kuus protsenti rohkem kui mullu teises kvartalis. Eelistatuim elamutüüp oli korterelamu.

Kasutusse lubati 243 mitteelamut kasuliku pinnaga 192 000 ruutmeetrit. Enim lisandus uut kaubandus-, majutus- ja laohoonepinda. Võrreldes 2015. aasta teise kvartaliga suurenes nii kasutusse lubatud mitteelamute pind kui maht.



ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: