Martin Helme: EKRE saadikud jätsid valimissedelid tühjaks ({{commentsTotal}})

Martin Helme
Martin Helme Autor/allikas: ERR

Riigikogu EKRE fraktsiooni esimees Martin Helme ütles, et kuus tühja hääletussedelit presidendivalimistel tulid nende fraktsioonist.

"Selline oli täna meie valik, et ei vali kedagi," ütles Helme ERR-i uudisteportaalile. "Põhjus on väga lihtne, meil on oma kandidaat Mart Helme, kelle seame üles valimiskogus."

Seitsmest EKRE saadikust osales valimistel kuus, puudus Uno Kaskpeit.

Tühjaks jäetud sedeleid oli kaheksa.

Salajasel hääletusel kogus enim ehk 40 häält sotsiaaldemokraatide ja Reformierakonna esitatud kandidaat Eiki Nestor. IRL-i ja Vabaerakonna poolt esitatud Allar Jõks kogus 25 saadiku toetuse. Keskerakonna kandidaat Mailis Reps kogus 26 häält. Seega läks Nestori tagant kaduma viis häält.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) esimees Ossinovski ütles, et vestles pärast valimistulemiste selgumist Reformierakonna esimehe peaminister Taavi Rõivasega, kes möönis, et Reformierakonnast võisid mõned hääled Eiki Nestori tagant kaduma minna.

SDE riigikogu fraktsiooni esimehe Andres Anvelti hinnangul näitab presidendivalimiste esimese vooru hääletustulemus peataolekut Reformierakonnas. "Küsimus on pigem selles, et on näha, et Reformierakond ise on praegu peata olukorras," ütles ta BNS-ile.

"Selge on see kuhu need viis häält läksid. Need ei saanud ju minna kuhugi mujale jalutama," viitas Anvelt arvamusele, et viis reformierakondlast jättis vaatamata kokkuleppele sotsiaaldemokraat Nestori poolt hääletamata.

"Ja seetõttu on väga problemaatiline just nende poole pealt pigem, mis saab homme. Meil ei ole mingit põhjust kokkulepetest taganeda, ega allkirju Siim Kallase kandideerimiselt ära võtta," rääkis Anvelt, kinnitades, et vähemalt sotsiaaldemokraatide fraktsiooni 15 häält peaks olema talle garanteeritud.

"Aga kindlasti see olukord on minul vähemalt vähendanud optimismi, et Siim Kallas võidakse ära valida teises voorus. Ma pigem muretsen selle pärast, et kui palju Reformieraskond ise võib oma hääli kaotada selles sisemises võimuvõitluse mängus, kes saab nüüd nende presidendi kandidaadiks. Sest seda me näeme kogu aeg, et kui juhatus teeb ühe otsuse, peaminister räägib ukse taga teist otsust, siis mulle tundub, et see protsess on natuke juhitamatu," leidis sotside fraktsiooni juht.

Riigikogus levinud juttude põhjal võisid viis reformiearkondlaste häält Nestori toetuseks kaduma minna, kuna Marina Kaljuranda toetavad reformierakondlased vastustavad kokkulepet sotsidega, kus esimeses voorus hääletatakse Nestori ja teises voorus reformierakondlase Siim Kallase poolt.



ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: