Rõivas: me ei tahaks ühiskonda, kus saaks lõpuni hääli kontrollida ({{commentsTotal}})

Valimiskomisjoni liikmed presidendivalimistel.
Valimiskomisjoni liikmed presidendivalimistel. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Reformierakonna esimees Taavi Rõivas tõdes esmaspäeval riigikogus presidendivalimiste esimeses voorus toimunu kohta, et tegelikult puudub selgus, kas Eiki Nestoril (SDE) jäi viis häält saamata Reformierakonnalt või mõlmalt erakonnalt ehk Reformierakonnalt ja SDE-lt kokku.

"Ega me lõpuni ei tea, kas puudu jäi meilt või mõlemast erakonnast, see polegi nii hirmus tähtis. Selge on, et salajastel hääletustel on ka varem hääli puudu jäänud ja eri erakondadest. Paraku on salajastel hääletustel nii, et saadik teeb oma valiku parima äranägemise järgi. Ma arvan, et me ei tahaks sellist ühiskonda, kus saaks lõpuni hääli kontrollida," märkis Rõivas usutluses Eesti Päevalehele.

Rõivas tõdes, et hääletustulemus tegi karuteene ka Siim Kallasele ja Marina Kaljurannale, kuna nüüd on nende taha toetuse koondamine palju keerulisem.

"Aga kordan, minu jaoks ei ole eraldi eesmärk nimeliselt välja selgitada, kes täpselt hääletamata jätsid. Peab arvestama ka sellega, et riigikogu liikmed on oma mandaadis sedavõrd vabad, et salajastel isikuhääletustel ei ole kellelgi võimalik nende tegevust kontrollida. Pigem olgu nii, mitte et hakkame pärast värviliste pliiatsitega neid kuidagi koordineerima," kinnitas Rõivas.

Toimetaja: Marek Kuul



Kaader filmist CSI.

Kohtusemiootika: miks on kohtuteaduses palju vigu?

Koomik John Oliver seadis hiljutises telesaates „Last Week Tonight“ küsimuse alla kohtuteaduse valiidsuse. Populaarsed teleseriaalid nagu „CSI“ kultiveerivad ühiskonnas ettekujutust kohtuteadusest, mis suvaliste ettejuhtuvate tõendite põhjal suudab tõsikindlalt tuvastada kellegi süü või süütuse.

tehnikakommentaar
TÜ eksperimentaalpsühholoogia professor Jüri Allik

Jüri Allik: Eesti teadus on häbiväärselt alarahastatud

Eestis tegutseb sedavõrd palju maailmatasemel tippteadlasi, et teadus sobiks Eesti Nokiaks, leiab akadeemik ja eksperimentaalpsühholoog Jüri Allik. Kuigi teaduse olulisusele rõhuvad sageli ka poliitikud, peegeldub see aga ainult sõnades, mitte riigieelarves.

Pärnu elanike arvu vähenemine on pidurdunud.

Pärnu rahvaarvu vähenemine on pidurdunud

Uues omavalitsuses, suures Pärnus elab selle aasta seisuga üle 50 000 inimese. Kui mõned aastad tagasi lahkus Pärnust kesmiselt 500 inimest aastas, siis mullu vähenes Pärnu ning sellega liitunud Paikuse, Audru ja Tõstamaa elanikkond kokku vaid 90 inimese võrra.

Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui ka tsensoreid, aga tööharjumustelt oli ta vanakurat ise nii enda tervise kui ka teiste vastu.

Juhan Parts

Eesti muredest prii Juhan Partsi tööpõld laiub nüüd Ukrainast Aafrikani

Euroopa Kontrollikoja liige Juhan Parts on Eesti muredest vaba mees, kes kodumaa asjadel silma peal hoiab, aga mõtleb nüüd probleemidele Ukrainast Aafrikani. Toomas Sildam kohtus Juhan Partsiga reedel riigikogu kohvikus, kui Parts oli lõpetanud just kohtumise parlamendi Euroopa Liidu asjade komisjoniga.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: