Komisjon meelt ei muutnud: haldusreform on põhiseadusega kooskõlas ({{commentsTotal}})

{{1472549105000 | amCalendar}}

Riigikogu põhiseaduskomisjoni hinnangul on põhiseadusega kooskõlas Kõpu valla poolt vaidlustatud haldusreformi seaduse paragrahvid ning vastava arvamuse edastab komisjon riigikohtule.

Komisjonis hääletusel olnud arvamust toetas napp enamus: poolt oli viis ja vastu oli neli komisjoni liiget.

Kõpu valla poolt vaidlustati haldusreformi seaduse kolm paragrahvi, mis reguleerivad menetlustähtaegade pikkust valitsuse algatamisel toimuva omavalitsuste ühendamise korral ning üks paragrahv, mis näeb ette, et omavalitsustele ei maksta ühinemistoetusi, kui ühendamine viiakse läbi valitsuse algatusel.

„Komisjoni enamus leidis, et vaidlustatud paragrahvid ei ole põhiseadusega vastuolus,“ ütles komisjoni esimees Kalle Laanet.

Nii näiteks on korrektne see, et vabatahtlikult liitunuid ootab motivatsioonipakett, ent sundliitmise korral hüvitatakse vaid otseselt liitumisega kaasnevad kulud. Laanet ei näe suurt probleemi ka selles, et sundliitmine jääb kohalike omavalitsuste valimistele väga lähedale.

Sama meelt on ka haldusreformi läbiviimise eest vastutav minister Arto Aas, kelle kinnitusel ei ole reformiga venitamine enam Eesti inimeste ja omavalitsuste huvides.

Õiguskantsler Ülle Madise näeb riigikogus heaks kiidetud haldusreformi seaduses vastuolusid põhiseadusega, leides, et sundühendamine jääb kohalikele valimistele liiga lähedale.

Õiguskantsler näeb riivet

Madise teatas oma seisukohas riigikohtule, et haldusreformi seadus jääb oma põhiosas riigikogule põhiseadusega antud valiku ruumi piiresse, kuid paraku ei võimalda haldusreformi seaduses kehtestatud ajakava kohaliku omavalitsuse üksuste sundühendamist põhiseadusega kooskõlas oleval viisil.

"Sundühendamise läbiviimine on planeeritud ajaliselt kohaliku omavalitsuse volikogu valimistele sedavõrd lähedale, et sundühendamise määruse võimalik vaidlustamine tekitab olukorra, kus volikogu kandidaatidele ja valijatele ei ole piisavalt varakult selge, millise kohaliku omavalitsuse üksuse suhtes valimisi läbi viiakse," kirjutas Madise.

Seetõttu on õiguskantsleri hinnagul põhiseadusest tulenevate õiguskindluse ja demokraatia põhimõtetega vastuolus haldusreformi seadusest sätestatud tähtajad omavalitsuste ühendamiseks.

Riigikogu võttis haldusreformi seaduse vastu tänavu 7. juunil. Seadus sisaldab endas haldusreformi läbiviimise aluseid ja korda ning see määrab ära kohaliku omavalitsuse miinimumsuuruse ja sellega seotud erandid.

Haldusreformi eesmärk on omavalitsuste moodustumine, mis suudavad pakkuda inimestele paremaid avalikke teenuseid, tagada piirkondade konkurentsivõime kasvu ning täita iseseisvalt neile seadusega pandud ülesandeid.

Seaduse kohaselt peaks kohalikus omavalitsuses elama üldjuhul vähemalt 5 000 inimest. Vastavalt seadusele on kohalikel omavalitsustel kuni 2016. aasta lõpuni aega otsustada omaalgatuslik ühinemine ning valitsus maksab sellistele omavalitsustele ühinemistoetust.
Järgmise aasta veebruaris algatab valitsus aga nende valdade ja linnade ühendamise, kelle elanike arv ei vasta miinimumsuuruse kriteeriumile ja kes ei ole otsustanud ühineda omaalgatuslikult.

Ühinemised viiakse läbi 2017. oktoobris toimuvate kohaliku omavalitsuse volikogude valimise käigus.

Toimetaja: Priit Luts, Merili Nael



Mis on vorsti sees? Vorsti tehakse lihast ja vorsti sees, vähemalt pildil oleva salaamivorsti sees, on liha.

Reportaaž lihalaborist: mis on vorsti sees?

Mis teeb kartulikrõpsu krõpsuvaks? Aga mis annab jäätisele sametise maitse? Vastus on toiduaine detailideni lihvitud koostis. Just sellist tehnoloogiat uuritakse ja arendatakse koos ettevõtjatega Eesti maaülikooli neljapäeval avatavas toidumajas.

Kaader filmist CSI.

Kohtusemiootika: miks on kohtuteaduses palju vigu?

Koomik John Oliver seadis hiljutises telesaates „Last Week Tonight“ küsimuse alla kohtuteaduse valiidsuse. Populaarsed teleseriaalid nagu „CSI“ kultiveerivad ühiskonnas ettekujutust kohtuteadusest, mis suvaliste ettejuhtuvate tõendite põhjal suudab tõsikindlalt tuvastada kellegi süü või süütuse.

tehnikakommentaar
Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui ka tsensoreid, aga tööharjumustelt oli ta vanakurat ise nii enda tervise kui ka teiste vastu.

Juhan Parts

Eesti muredest prii Juhan Partsi tööpõld laiub nüüd Ukrainast Aafrikani

Euroopa Kontrollikoja liige Juhan Parts on Eesti muredest vaba mees, kes kodumaa asjadel silma peal hoiab, aga mõtleb nüüd probleemidele Ukrainast Aafrikani. Toomas Sildam kohtus Juhan Partsiga reedel riigikogu kohvikus, kui Parts oli lõpetanud just kohtumise parlamendi Euroopa Liidu asjade komisjoniga.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: