Vitsur: ettevõtted ei pruugi palgatõusuga enam kohaneda ({{commentsTotal}})

Majandusanalüütik Heido Vitsur.
Majandusanalüütik Heido Vitsur. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

LHV panga ökonomisti Heido Vitsuri sõnul võib seitsme-kaheksa protsendini ulatuv palgatõus kaasa tuua ettevõtete kohandumise ja produktiivsuse kasvu, kuid sugugi pole välistatud ka firmade konkurentsivõime kadu, tööpuuduse suurenemine ja viimaks palkade alanemine.

"Sellisel olukorral saab olla ainult kaks lahendust. Esiteks pole välistatud, et Eesti reaalmajandus suudab sellise palgatõusuga kohandumiseks produktiivsust siiski vajalikul määral pidevalt suurendada, mistõttu senine suhteliselt kiire sissetulekute konvergents meist jõukamate naabritega jätkub," ütles Vitsur BNS-ile.

Samas pole tema sõnul välistatud ka stsenaarium, kus reaalmajandus sellise palgasurve tõttu oma konkurentsivõime kaotab, mis omakorda toob endaga kaasa tööpuuduse suurenemise, riigi finantsolukorra halvenemise ja seeläbi surve palkade alandamiseks.

Kumb neist variantidest domineerima hakkab, sõltub omakorda peamiselt kahest asjaolust, märkis Vitsur. "Esiteks sellest, milline saab olema eeloleva perioodi majanduskonjunktuur Euroopas ja eeskätt meie tähtsamate majanduspartnerite juures ning teiseks sellest, kas Eestis osatakse või suudetakse midagi ette võtta midagi uut meie majanduskasvu kiirendamiseks ja konkurentsivõime suurendamiseks."

Ökonomist prognoosis, et esialgu jätkub surve palkade kasvule ka eelootavatel kuudel, kuid tõenäoliselt mõnevõrra nõrgemana.

Keskmine brutokuupalk kasvas käesoleva aasta teises kvartalis aastaga 7,6 protsenti 1163 euroni ja brutotunnipalk 4,5 protsenti 6,91 euroni. Võrreldes esimese kvartaliga kasv aeglustus vastavalt 0,5 ja 3,2 protsendipunkti.

Keskmine brutokuupalk oli aprillis 1141 eurot, mais 1129 eurot ja juunis 1220 eurot. Juunikuu kõrgem brutokuupalk tulenes peamiselt ebaregulaarsete preemiate ja lisatasude ning puhkusetasude suurenemisest, teatas statistikaamet.

Allikas: BNS



Kaader filmist CSI.

Kohtusemiootika: miks on kohtuteaduses palju vigu?

Koomik John Oliver seadis hiljutises telesaates „Last Week Tonight“ küsimuse alla kohtuteaduse valiidsuse. Populaarsed teleseriaalid nagu „CSI“ kultiveerivad ühiskonnas ettekujutust kohtuteadusest, mis suvaliste ettejuhtuvate tõendite põhjal suudab tõsikindlalt tuvastada kellegi süü või süütuse.

tehnikakommentaar
TÜ eksperimentaalpsühholoogia professor Jüri Allik

Jüri Allik: Eesti teadus on häbiväärselt alarahastatud

Eestis tegutseb sedavõrd palju maailmatasemel tippteadlasi, et teadus sobiks Eesti Nokiaks, leiab akadeemik ja eksperimentaalpsühholoog Jüri Allik. Kuigi teaduse olulisusele rõhuvad sageli ka poliitikud, peegeldub see aga ainult sõnades, mitte riigieelarves.

Pärnu elanike arvu vähenemine on pidurdunud.

Pärnu rahvaarvu vähenemine on pidurdunud

Uues omavalitsuses, suures Pärnus elab selle aasta seisuga üle 50 000 inimese. Kui mõned aastad tagasi lahkus Pärnust kesmiselt 500 inimest aastas, siis mullu vähenes Pärnu ning sellega liitunud Paikuse, Audru ja Tõstamaa elanikkond kokku vaid 90 inimese võrra.

Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui ka tsensoreid, aga tööharjumustelt oli ta vanakurat ise nii enda tervise kui ka teiste vastu.

Juhan Parts

Eesti muredest prii Juhan Partsi tööpõld laiub nüüd Ukrainast Aafrikani

Euroopa Kontrollikoja liige Juhan Parts on Eesti muredest vaba mees, kes kodumaa asjadel silma peal hoiab, aga mõtleb nüüd probleemidele Ukrainast Aafrikani. Toomas Sildam kohtus Juhan Partsiga reedel riigikogu kohvikus, kui Parts oli lõpetanud just kohtumise parlamendi Euroopa Liidu asjade komisjoniga.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: