Kesklinna kinnisvaraturul on luksuskorterite ülepakkumine ({{commentsTotal}})

Kraanad Tallinnas.
Kraanad Tallinnas. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Kesklinna piirkonnas on arendajatel enamasti kihk ehitada kalleid luksuskortereid, kuid turg on neist küllastunud. Vaja oleks väiksemaid ja odavamaid kortereid.

Tallinna korterite kinnisvaraturg on püsinud stabiilne: teises kvartalis kukkus tehingute arv möödunud aasta sama ajaga võrreldes napp 2,4%. Tänavu vahetas omanikku 3387 objekti, neist kortereid müüdi 2261.

Kui tehingute arv on väikeses languses, siis ruutmeetri mediaanhind on seevastu tõusnud: möödunud aasta teises kvartalis maksti ruutmeetri eest keskmiselt 1463 eurot, tänavu 1516, seega on mediaanhind 3,3% tõusnud.

Uusarendusturg Tallinna hinnalisemates piirkondades on läinud pigem luksuslike ja suure üldpinnaga korterite rajamise teed, mis on seetõttu ka kõrge müügihinnaga. Samas ootab turg aga väiksema üldpinnaga uute korterite ehitamist, mida küsivad nii koduotsijad kui ka investeeringute tegijad.

Uus Maa kinnisvarabüroo analüütiku Risto Vähi sõnul on kesklinnas nn maagiliseks piiriks 100 000 – 110 000 eurot kahetoalise korteri eest, millega ollakse valmis aktiivsemalt ostuotsuseid tegema. Arendajad aga on turu üle külvanud luksuslikumate, 130 000 – 150 000 maksvate 2-toaliste ning üle 200 000 euro maksvate kolmetoaliste korteritega, mis kuidagi ostjat ei leia.

Kui korteriturul on ühes nišis ülepakkumine, siis maade- ja majadeturg püsib stabiilsena. Hea kvaliteediga uued eramud ja ridaelamuboksid lähevad endiselt kaubaks. Samas ei hiilga turg samasuguse aktiivsusega kui korteriturul, sest maja on ikkagi suurem ja kallim ning kulukam ka üleval pidada, mistõttu jääb maja Tallinnas ikkagi luksuskaubaks.

Üürnik dikteerib turgu

Üüriturul dikteerib täna üürilevõtja, kuivõrd turg on investeeringuks soetatud korteritest küllastunud ning üürihinnad sissetulekutega võrreldes viimase piiri peal, seega hinnakasvu ruumi enam ei ole. Üürnik aga vaatab pakkumisi juba lisaväärtuste põhjal: kas maja juures on tasuta parkimiskoht, kui väärtuslik on mööbel, milline on köögitehnika ning millal viimati tehti remonti. Ajad, kus korteri väljaüürimiseks piisas selle kõige odavama mööbliga sisustamisest, on möödas.

"Mõni üürnik käib enne kaheksa korterit läbi, kui ühe välja valib. Samuti on kauplemisruumi," selgitas Vähi ERR-ile. "Rusikareegel on, et kahetoalise uue korteri üür kesklinnas on 450-500 eurot kuus."

Väiksemat korterit on lihtsam välja üürida, sest seal on kommunaalkulud soodsamad. Vähi kinnitusel seotakse head üürnikku sellega, et enam iga-aastaselt tasu ei tõsteta. Eelistatud on tavaliselt pered, kellele suuremate korterite väljaüürimisel vahel ka hinnas vastu tullakse.

"Kahe- ja kolmetoaliste hinnavahe on sageli väiksem kui ühe- ja kahetoaliste vahel," tõdes Vähi.

Suuremaid ja kallimaid kortereid üürivad eeskätt saatkonnad, ettevõtted ja välismaalased. Nemad survestavad ka seda, et üürileandja oma vara pealt seadusekuulekalt ka makse maksaks.

"Seadusekuulekus on iga aastaga paranenud," kinnitas Vähi. "Ning üürihinda ei ole selle võrra kergitatud. Seda ruumi üüriturul pole."



Kaader filmist CSI.

Kohtusemiootika: miks on kohtuteaduses palju vigu?

Koomik John Oliver seadis hiljutises telesaates „Last Week Tonight“ küsimuse alla kohtuteaduse valiidsuse. Populaarsed teleseriaalid nagu „CSI“ kultiveerivad ühiskonnas ettekujutust kohtuteadusest, mis suvaliste ettejuhtuvate tõendite põhjal suudab tõsikindlalt tuvastada kellegi süü või süütuse.

tehnikakommentaar
Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui ka tsensoreid, aga tööharjumustelt oli ta vanakurat ise nii enda tervise kui ka teiste vastu.

Juhan Parts

Eesti muredest prii Juhan Partsi tööpõld laiub nüüd Ukrainast Aafrikani

Euroopa Kontrollikoja liige Juhan Parts on Eesti muredest vaba mees, kes kodumaa asjadel silma peal hoiab, aga mõtleb nüüd probleemidele Ukrainast Aafrikani. Toomas Sildam kohtus Juhan Partsiga reedel riigikogu kohvikus, kui Parts oli lõpetanud just kohtumise parlamendi Euroopa Liidu asjade komisjoniga.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: