Riik islamikogudusele ruume ei anna
Siseminister Hanno Pevkur ei pea võimalikuks Eesti riigi abi siinsele islamikogudusele uute ruumide leidmisel.
4. augustil saatis Eesti Islami Koguduse juhatuse liige Aghanum Allahverdijeva siseminister Hanno Pevkurile kirjaliku pöördumise, milles palus riigilt abi islami kogukonnale ruumide leidmisel või kogukonna toetamisel ruumiprobleemi lahendamisel. Siseminister Pevkur teatas oma kirjalikus vastuses, et ministeeriumi valduses pole selliseid ruume, mida saaks rendipinnana kasutusse anda.
Ühtlasi soovitas Pevkur pöörduda abi saamiseks omavalitsuse poole. "Teie kogudusel tuleks läbi arutada variandid, millise omavalitsuse territooriumil Te soovite koguduse tegevuseks ruume rentida, ning seejärel on Teil võimalik pöörduda juba selle omavalitsuse poole vastava taotlusega selgitamaks, kas neil on sobivaid ruume kogudusele kasutamiseks anda,“ kirjutas Pevkur.
Eesti islamikogukond on varem avaldanud soovi rajada mošee Maardusse, kuid 18. augustil kirjutas Eesti Päevaleht, et islami kogudusel on soov osta hoopis Tallinnas Kadriorus Joa tänaval maja. Sama õhtu „Aktuaalses kaameras“ lükkas aga moslemikogukonna peaimaam Ildar Muhhamedšin selle väite tagasi, kuid tunnistas siiski ruumivajadust.
Ruumipuuduse taga on sisemised vastuolud siinses islami kogukonnas. Laias laastus on siinsed moslemid jagunenud kaheks: ühte kuuluvad põlismoslemid ehk mitmeid põlvkondi Eestis elanud tatarlased, kasahhid, aserid, usbekid, kes on religiooni ja sellega kaasnevad teadmised ning traditsioonid saanud kaasa oma siin elavalt perekonnalt. Teise poole moodustavad aga muul viisil moslemi usu omaks võtnud või välismaalt viimastel aastatel Eestisse saabunud moslemid.
"Täna oleme olukorras, kus hoolimata meie ühisest religioonist on meil erinev nägemus pühakirja tõlgendamisest, mis väljendub üha süvenevalt erinevas kasutatavas usukirjanduses ja selle õpetamise traditsioonis,“ tunnistas vastuolusid ka Allahverdijeva oma kirjas siseminister Pevkurile.
Tallinnas Keevise tänaval ehk Ülemiste Keskuse taga asuvas vanas teheasekvartalis asub küll islami keskus, kuid peaimaam Muhhamedšini sõnul käivad seal pigem need moslemid, kes on tulnud Eestisse hiljuti. Need, kes Eestis kauem elanud, sooviksid omale uut palvekohta, kuid selle soetamiseks pole vahendeid, mistõttu siseministri poole pöördutigi.
Tallinna linnavolikogu aseesimees Lauri Laats on „Aktuaalsele kaamerale“ öelnud, et linn pole saanud ametlikku avaldust mošee rajamiseks. „Eesti on ristiusku riik ja see teema on väga tundlik. Ja sellega tuleb arvestada. Ja kui tõesti selle usu pooldajad soovivad kunagi seda mošeed välja ehitada, siis nad peavad olema hästi avatud. ja et ühiskond saaks aru sellest,“ ütles Laats.
2011. aasta rahvaloenduse ajal nimetas end islamiusuliseks 1508 Eestis elavat inimest.