Jahilt merre kukkunud kapten leiti uppununa ({{commentsTotal}})

{{1472617986000 | amCalendar}}
Autor/allikas: Kalmer Saar/minupilt.err.ee

Hiiumaal Pühalepa vallas leidsid Kärdla politseijaoskonna merepäästjad Hiiessaare kandis roostikust 16. augustil jahilt merre kukkunud ja kadunuks jäänud mehe surnukeha.

Leidmise hetkel ei olnud mehel seljas päästevesti ja seda ei leitud ka lähikonnast. On tõenäoline, et päästevesti tal õnnetuse hetkel seljas ei olnud või oli see nõuetekohaselt kinnitamata.

Lääne prefektuuri merepääste valdkonna koordineerija Karet Akkaja sõnul tuleb merel liiklemisel olla äärmiselt ettevaatlik ja pidada kinni kõigist ohutusnõuetest.

"Oma võimeid ja oskusi tuleks igal merele minejal kriitiliselt hinnata. Kui ilm on kehv, on oluliselt turvalisem oodata sadamas ilmaolude paranemist, kui hakata ohtu panema enda või kaasreisijate elu ja tervist. Kui keerulistes ilmastikuoludes veele minek on mingil põhjusel vältimatu, tuleks kindlasti kanda päästevesti. Juhtunu valguses tuletame meelde, et merele minnes oleks hea, kui pardal oleks alati lisaks kaptenile veel vähemalt üks inimene, kes oskab alust hädaolukorras navigeerida või peatada,“ ütles Akkaja.

16. augustil kella 22 paiku anti merevalvekeskusele teada, et jahtlaeva pardalt on umbes pool tundi tagasi merre kukkunud inimene. Alusel viibinud reisiseltskond koosnes kahest inimesest ja kõne teinud mehe teatel kukkus merre jahtlaeva kapten.

Mehe sõnul puudusid tal oskused aluse juhtimiseks, aga ta ütles, et proovib jahti suunata tulede poole, mida eemalt näeb. Mees ei osanud täpsustada, kus jaht asub või kuhu nad alusega teel olid.

Merevalvekeskus tuvastas radarpildilt liikuva aluse Kärdlast umbes neli miili kirdes. Teatele reageerisid Kärdla politseijaoskonna merepäästjad ja vabatahtlikud.

Jahi teekond lõppes Kärdla sadama lähedal madalikul. Vabatahtlikud aitasid mehe kaldale ja Kärdla politseijaoskonna merepäästjad otsisid üle parda kukkunud kaptenit.

Kadunuks jäänud kaptenit otsiti nii samal ööl kui ka järgmisel päeval. Otsingutele olid kaasatud PPA lennusalga helikopter, vabatahtlikud ja päästjad. Teadaolevalt olid mehed plaaninud veeta öö Hiiumaa sadamas, et ilmaolude paranedes sõita edasi Hankosse. Kaaslase esialgsete ütluste kohaselt kukkus kapten vette purjede kohendamisel. Mõlemad jahtlaeva pardal viibinud mehed olid Soome kodanikud.

Toimetaja: Marek Kuul



Mis on vorsti sees? Vorsti tehakse lihast ja vorsti sees, vähemalt pildil oleva salaamivorsti sees, on liha.

Reportaaž lihalaborist: mis on vorsti sees?

Mis teeb kartulikrõpsu krõpsuvaks? Aga mis annab jäätisele sametise maitse? Vastus on toiduaine detailideni lihvitud koostis. Just sellist tehnoloogiat uuritakse ja arendatakse koos ettevõtjatega Eesti maaülikooli neljapäeval avatavas toidumajas.

Kaader filmist CSI.

Kohtusemiootika: miks on kohtuteaduses palju vigu?

Koomik John Oliver seadis hiljutises telesaates „Last Week Tonight“ küsimuse alla kohtuteaduse valiidsuse. Populaarsed teleseriaalid nagu „CSI“ kultiveerivad ühiskonnas ettekujutust kohtuteadusest, mis suvaliste ettejuhtuvate tõendite põhjal suudab tõsikindlalt tuvastada kellegi süü või süütuse.

tehnikakommentaar
Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui ka tsensoreid, aga tööharjumustelt oli ta vanakurat ise nii enda tervise kui ka teiste vastu.

Juhan Parts

Eesti muredest prii Juhan Partsi tööpõld laiub nüüd Ukrainast Aafrikani

Euroopa Kontrollikoja liige Juhan Parts on Eesti muredest vaba mees, kes kodumaa asjadel silma peal hoiab, aga mõtleb nüüd probleemidele Ukrainast Aafrikani. Toomas Sildam kohtus Juhan Partsiga reedel riigikogu kohvikus, kui Parts oli lõpetanud just kohtumise parlamendi Euroopa Liidu asjade komisjoniga.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: