Leht: seadusemuudatused toovad kriminaalmenetlusse rohkem bürokraatiat ({{commentsTotal}})

{{1472705032000 | amCalendar}}
Politseiauto.
Politseiauto. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Põhiõiguste kaitsmiseks tehtud seadusemuudatused toovad tänasest kriminaalmenetlusse rohkem bürokraatiat, samas anti kohtutele, prokuratuurile, advokatuurile ja kohtuekspertidele muudatusteks raha juurde, kuid politseile mitte.

Eesti Päevaleht kirjutab, et alates 1. septembrist võib tekkida olukord, kus sõiduki läbiotsimiseks peavad politseinikud ootama tunde, enne kui kohtult loa saavad.

Muudatused hõlmavad kaht laiemat teemat ehk läbiotsimislube hakkab prokuratuuri asemel väljastama kohus ning peale selle muutub vahistamise kord. Kui seni sai kahtlsutatavat eeluurimise ajal vahi all hoida kuni kuus kuud, siis nüüd võib alaealisi kuriteo raskusastmest olenemata vahistada kaheks kuuks, teise astme kuriteos kahtlustatavaid täisealisi kuni neljaks kuuks ja esimese raskusastme kuriteos kahtlustatavaid kuni kuueks kuuks ning ühtlasi tuleb vahi all hoidmise põhjendatuse kohta iga kahe kuu tagant teha kohtulik kontroll.

Igal aastal tehakse Eestis ligikaudu tuhat läbiotsimist ning kohtud andsid läbiotsimiseks umbes sada luba, ülejäänud väljastasid prokuratuur ja uurimisasutused, kuid nüüd suureneb kohtute koormus pea kümme korda.

Samas on igal aastal tuhandest läbiotsimisest üle kahesaja edasilükkamatud ehk sellised, mille puhul asi või asukoht vajab viivitamatut läbiotsimist ning seni pole kohtud pidanud valmis olema lube ööpäev läbi väljastama.

Lehe väitel tekitab lisatööd nõue vahistamistaotluse vajalikkust iga kahe kuu tagant kontrollida, mille ühe võimalusena loodetakse videokonverentsidele, kuid praegu on 14 arestimajast videosilla võimalus olemas kuues, enamasti ainult suuremates linnades.

Kuna PPA konvoeerimise jaoks lisaraha juurde ei saanud, peavad nad vajaliku kulutuse näpistama niigi kärbitud eelarvest, mis PPA arvutuse kohaselt tähendab umbes 100 000 eurot.

Riigi peaprokurör Lavly Perling ütles ERR.ee-le, et prokuratuur avaldas oma seisukoha veel kevadel ning 1. septembril jääb prokuratuur oma seisukoha juurde.

"Põhiõiguste paketiga kaitstakse küll kahtlustatavate ja süüdistatavate põhiõigusi, mis tegelikkuses on ka käesoleval ajal hästi kaitstud, kuid kannatanute põhiõigused on jäänud tähelepanuta," ütles Perling.

Perlingu sõnul on ta seisukohal, et kui kõik osapooled – uurimisasutus, prokuratuur, advokatuur, kohus - on valmis ööpäevaringselt panustama, siis on lootust, et muudatused hakkavad tööle.

"Nii kui üks lüli annab järele, tekivad tõrked. Prokuratuuri juhina kinnitan, et omalt poolt oleme soetanud vajalikku tehnilist varustust, suurendanud valveprokuröride arvu ning muutnud oma töökorraldust ehk teeme ka tulevikust kõike endast oleneva selleks, et vajalikud vahistamis- ja läbiotsimistaotlused jõuaks kohtusse ja tagasi uurimisasustusele kiiresti ja paindlikult," ütles ta.

Toimetaja: Marek Kuul



ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: