Sonda põhikoolis läks esimesse klassi vaid üks laps ({{commentsTotal}})

Ida- ja Lääne-Virumaa piiril asuvas Sonda põhikoolis läks täna esimesse klassi üks laps. Tänaseks on kooli jäänud 20 õpilast, kes õpivad neljas liitklassis.

131 aasta eest asutatud Sonda koolis õppis pärast Teist maailmasõda kahes päevases vahetuses ligi 250 õpilast. Samal ajal tegutses majas õhtukool, kus õppetöö lõppes pärast keskööd, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Täna läks Sonda kooli esimesse klassi aga vaid üks õpilane. Aira Amanovile on koolitee juba tuttav, sest lasteaias käis ta samas majas.

Aira ema Õilme Amanov saatis täna kooliteele viis last, lisaks läks kaks põnni lasteaeda. Naine ütles, et laste ootused õppeasutuste suhtes muutuvad ajas. "Eks kui kooli minek on, siis tahavad kooli, aga kui juba koolis, siis tahaks lasteaeda," tõdes ta.

36 aastat tagasi samas majas kooliteed alustanud praeguse Sonda vallavanema Andrea Eiche sõnul eelistab enamik lastevanemaid küll suuri haridustempleid, kuid nii mõnelegi on oluline tuua laps just väikesesse kooli.

Teist aastat Sonda kooli lastele eesti keelt ja kirjandust õpetav Helju Vospert on töötanud erineva suurusega koolides. Ta ütles, et hoolimata klassi suurusest on õppeprotsess samasugune, sest õpetaja peab täitma õppekava. Väikeses koolis tuleb tunni ettevalmistamisel arvestada sellega, et õpitakse liitklassides.

"Väikese kooli võlu või positiivsus on see, et on väikesed klassid, õpilasi on vähe, rohkem saab pühendada ennast õpilase individuaalsusele, sellele, millised on tema võimed," selgitas Vospert.

2013. aastast Sonda kooli juhtiva Andrei Aleksejevi sõnul on väikese kooli eelis see, et ollakse kursis iga lapse murede ja rõõmudega.

"Siin on juhtunud niimoodi, et näiteks õpilane ei tulnud kooli ja lihtsalt koolitädi läks otsima, kus ta on, kas on magama jäänud või veel midagi. Nii et suures koolis on selline asi täiesti võimatu," rääkis Aleksejev.

Kiviõli linna ning Lüganuse ja Sonda valla ühinemislepingu projekti kohaselt tegutseb Sonda kool, hoolimata õpilaste väikesest arvust, vähemalt 2020. aastani.

Pärnu Vanalinna põhikooli tunnid toimuvad kutsehariduskeskuse endises hoones

Pärnu Vanalinna põhikool pidas avaaktust kontserdimajas, sest 1902. aastal ehitatud ajaloolises koolihoones alustatakse terve aasta kestva remondiga.

Hoone läbib kapitaalremondi, maja tehakse korda keldrist katuseni. Järgmise aasta 1. septembril ollakse uue kuue saanud vanas koolis tagasi.

Käesoleval õppeaastal toimuvad koolitunnid Pärnumaa kutsehariduskeskuse endises hoones, kuhu 550 õpilast lahedasti ära mahuvad.

Toimetaja: Merili Nael



Kaader filmist CSI.

Kohtusemiootika: miks on kohtuteaduses palju vigu?

Koomik John Oliver seadis hiljutises telesaates „Last Week Tonight“ küsimuse alla kohtuteaduse valiidsuse. Populaarsed teleseriaalid nagu „CSI“ kultiveerivad ühiskonnas ettekujutust kohtuteadusest, mis suvaliste ettejuhtuvate tõendite põhjal suudab tõsikindlalt tuvastada kellegi süü või süütuse.

tehnikakommentaar
TÜ eksperimentaalpsühholoogia professor Jüri Allik

Jüri Allik: Eesti teadus on häbiväärselt alarahastatud

Eestis tegutseb sedavõrd palju maailmatasemel tippteadlasi, et teadus sobiks Eesti Nokiaks, leiab akadeemik ja eksperimentaalpsühholoog Jüri Allik. Kuigi teaduse olulisusele rõhuvad sageli ka poliitikud, peegeldub see aga ainult sõnades, mitte riigieelarves.

Pärnu elanike arvu vähenemine on pidurdunud.

Pärnu rahvaarvu vähenemine on pidurdunud

Uues omavalitsuses, suures Pärnus elab selle aasta seisuga üle 50 000 inimese. Kui mõned aastad tagasi lahkus Pärnust kesmiselt 500 inimest aastas, siis mullu vähenes Pärnu ning sellega liitunud Paikuse, Audru ja Tõstamaa elanikkond kokku vaid 90 inimese võrra.

Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui ka tsensoreid, aga tööharjumustelt oli ta vanakurat ise nii enda tervise kui ka teiste vastu.

Juhan Parts

Eesti muredest prii Juhan Partsi tööpõld laiub nüüd Ukrainast Aafrikani

Euroopa Kontrollikoja liige Juhan Parts on Eesti muredest vaba mees, kes kodumaa asjadel silma peal hoiab, aga mõtleb nüüd probleemidele Ukrainast Aafrikani. Toomas Sildam kohtus Juhan Partsiga reedel riigikogu kohvikus, kui Parts oli lõpetanud just kohtumise parlamendi Euroopa Liidu asjade komisjoniga.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: