Kaitsevägi võib saada õiguse liiklushuligaane ohjeldada ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Kaitseministeeriumis kavatsetakse välja töötada seaduseelnõu, mille kohaselt saaks kaitsevägi õiguse liiklusjärelevalvet teha, et suurendada riigi kohalolu ilma politseinike arvu kasvatamata.

Eelnõu väljatöötamise kavatsuses tuuakse välja, et liikluse ohutumaks muutmiseks tuleks suurendada liiklusjärelevalvet, kuid politseiametnike arvu pole riigil kavas suurendada.

"Seega on riigil oluline hinnata, kas muudes valdkondades on olemas sarnane funktsioon, mille tegevust saaks ühildada liiklusjärelevalvega. Kaitsevägi valitsusasutusena tegutseb üleriigiliselt," seisab dokumendis.

Ministeerium märgib, et sõjaväepolitsei on põhjendamatult alarakendatud, kuid neil on olemas väljaõpe ja oskused. Kaitsevägi teeb sageli väljaõpet kohtades, kus on madal liikluskoormus ja seetõttu ka politsei järelevalve harv. See omakorda võib tähendada, et liiklejad rikuvad seal sagedamini teadlikult reegleid, eeldades, et politseid nagunii korda valvamas ei ole.

"Näiteks maanteeameti tellitud uuringu kohaselt järgib kohalikel maanteedel kehtivat kiiruspiirangut 39 protsenti sõidukijuhtidest. Samas on piirkonnas kasutamata ressurssi sõjaväepolitsei näol, kes oleks võimeline teostama osalist järelevalvet, suurendades seeläbi isikute teadlikkust kontrolli võimalikkusest," pakub eelnõu kavatsus välja.

Lisaks toob eelnõukava välja olukorrad, kus kaitseväelased ise korda rikuvad. Selles olukorras on sõjaväepolitseinikul praegu õigus kaitseväelast vaid peatada, aga mitte rikkumist fikseerida.

Kaitsevägi võiks ministeeriumi kava järgi tegelda ka sõidukite tehnonõuete rikkumisega, samuti võib nende abi liiklusjärelevalvel vaja minna ajal, kui Eestis korraldatakse tähtsaid riiklikke üritusi, sealhulgas tuleva aasta teisel poolaastal, mil Eesti on Euroopa Liidu eesistuja.

"Eesmärgiks on „riigi kohaloleku“ suurendamine üleriigiliselt ning liiklusjärelevalve tõhustamine läbi sõjaväepolitseile abipolitseinikega sarnase pädevuse andmise liiklusjärelevalve teostamisel," kirjeldatakse plaanitava muudatuse eesmärki.

"Näiteks oleks sellisel juhul sõjaväepolitseil õigus õppuse piirkonnas peatada joobes juht, fikseerida joobe aste ning isik politseile edasiste toimingute teostamiseks üle anda. Liiklusrikkumise eest karistuse määramise pädevus jääb politseile," seisab eelnõukavas.

Muudatus suurendaks tõenäoliselt ka liikluses toime pandud süütegudega seotud menetluste arvu ja otsuste vaidlustuste arvu. Samas aitaks see ministeeriumi hinnangul liikluse järele tõhusamalt valvata ja sel viisil õnnetuste arvu vähendada.

Toimetaja: Karin Koppel



Kaader filmist CSI.

Kohtusemiootika: miks on kohtuteaduses palju vigu?

Koomik John Oliver seadis hiljutises telesaates „Last Week Tonight“ küsimuse alla kohtuteaduse valiidsuse. Populaarsed teleseriaalid nagu „CSI“ kultiveerivad ühiskonnas ettekujutust kohtuteadusest, mis suvaliste ettejuhtuvate tõendite põhjal suudab tõsikindlalt tuvastada kellegi süü või süütuse.

tehnikakommentaar
TÜ eksperimentaalpsühholoogia professor Jüri Allik

Jüri Allik: Eesti teadus on häbiväärselt alarahastatud

Eestis tegutseb sedavõrd palju maailmatasemel tippteadlasi, et teadus sobiks Eesti Nokiaks, leiab akadeemik ja eksperimentaalpsühholoog Jüri Allik. Kuigi teaduse olulisusele rõhuvad sageli ka poliitikud, peegeldub see aga ainult sõnades, mitte riigieelarves.

Pärnu elanike arvu vähenemine on pidurdunud.

Pärnu rahvaarvu vähenemine on pidurdunud

Uues omavalitsuses, suures Pärnus elab selle aasta seisuga üle 50 000 inimese. Kui mõned aastad tagasi lahkus Pärnust kesmiselt 500 inimest aastas, siis mullu vähenes Pärnu ning sellega liitunud Paikuse, Audru ja Tõstamaa elanikkond kokku vaid 90 inimese võrra.

Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui ka tsensoreid, aga tööharjumustelt oli ta vanakurat ise nii enda tervise kui ka teiste vastu.

Juhan Parts

Eesti muredest prii Juhan Partsi tööpõld laiub nüüd Ukrainast Aafrikani

Euroopa Kontrollikoja liige Juhan Parts on Eesti muredest vaba mees, kes kodumaa asjadel silma peal hoiab, aga mõtleb nüüd probleemidele Ukrainast Aafrikani. Toomas Sildam kohtus Juhan Partsiga reedel riigikogu kohvikus, kui Parts oli lõpetanud just kohtumise parlamendi Euroopa Liidu asjade komisjoniga.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: