Valitsus peab leidma katteallikad varasemale eesistumisele ja liitlaste pataljonile ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Tauno Tõhk

Tuleva aasta riigieelarve osas on valitsus paljud kulud läbi vaielnud juba kevadel, kuid siiski tuleb leida katteallikad muu hulgas näiteks varasemaks nihkunud EL-i eesistumisperioodile ning liitlasvägede pataljonile.

Valitsus arutas neljapäeval 2017. aasta riigieelarve eelnõuga seonduvat. Rahandusminister Sven Sester ei avaldanud reedel veel ERR-i uudisteportaalile suurusjärku, kui palju tuleva aasta eelarve tänavuse võrreldes kasvab.

"Lõplikud numbrid saavad selgemaks lähiajal, praegu käib eelarve reaalne kokkupanemine. Ma võin küll öelda, et dünaamikas on eelarve ikka kasvavas tempos, meie tulubaas suureneb ja ka kulubaas suureneb."

Tuleva aasta riigieelarve toetub rahandusministeeriumi sügisprognoosile. BNS avaldas täna, et ministeerium langetab ilmselt majanduse kasvuprognoosi 1,5 protsendile

Sester ei soovinud täna prognoosinumbritest rääkida. Tema sõnul olid valitsusel eile olemas teatud komponendid prognoosist, kuid osa on veel lahtine.

Valitsus arutab eelarvet nii 8. septembril kui 15. septembril. Prognoosi tutvustab rahandusministeerium valitsuskabinetile 15. septembril ning samal päeval saab see ka avalikuks.

"Vaadates teisi prognoosijaid, siis rahandusministeerium on olnud pigem konservatiivne kui optimistlik," ütles Sester.

Mitmed vaidlused peeti juba kevadel

Sesteri sõnul on tuleva aasta eelarve kokkupanek selle võrra lihtsam, et suuremad vaidlused peeti ära kevadel riigieelarve strateegiat koostades. "Kui varasemalt on ministrite kahepoolsed kohtumised toimunud vahetult enne [riigieelarve eelnõu menetlust], üldiselt augustis, siis seekord peeti need ära juba märtsis ja aprillis," selgitas ta.

Näiteks on tema sõnul olukord selge kolmanda lapse toetuse, madalapalgaliste tulumaksutagastuse ja sotsiaalmaksu langetamise osas.

Küll aga peab valitsus arutama, kuidas leida katteallikad kulutustele, mis said selgeks alles pärast kevadet. Nendeks on näiteks varasemaks nihkunud Euroopa Liidu eesistumisperiood ning liitlasvägede pataljoni tulek.

"Kindlasti pingestab [varasem eesistumine] eelarvet. Kulud, mis olid kavandatud 2018. aastaks, tuleb nüüd teha varem. Kuna meie eesmärk on struktuurne eelarvetasakaal või ülejääk, siis me peame vaatama, kuidas leida katteallikad. Võib-olla saame me osaliselt leida katteallikad aastate lõikes."

Palgafondi kasv

Valitsus leppis juba kevadel kokku, et hariduse, sotsiaalhoolekande, sisejulgeoleku ja kultuuri valdkonnas kasvab palgafond kaks protsenti. Sester toonitas, et tegu on just palgafondi kasvuga - kui ministrid või asutuste juhid suudavad töötajaskonda vähendada, saab palka tõsta rohkem.

Välistatud pole, et palgatõusuks suunatakse rohkem raha, kuid see pole veel selge. "[Kui prognoos on paigas], saame me teada, millised on meie võimalused täiendavalt palgafondi suurendada."

Riigipalgaliste arv peab Sesteri sõnul kindlasti vähenema ka tuleval aastal. "Eesti riik on hetkel kahjuks vananev ja vähenev. Sellest tulenevalt peab ka avalik sektor adapteeruma."

Rahandusministri sõnul hakatakse valitsuskabinetis üle vaatama, kuidas on ministeeriumid ja ametkonnad töötajaskonna vähenemise osas oma ülesannetega hakkama saanud.

Riigieelarve eelnõu annab valitsus ilmselt riigikogule üle 27. septembril.

Toimetaja: Oliver Kahu



ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: