USA ja Hiina ratifitseerisid G20 kohtumise eel Pariisi kliimaleppe ({{commentsTotal}})

{{1472879612000 | amCalendar}}

USA ja Hiina kinnitasid laupäeval ametlikult Pariisi kliimaleppe, andes vastavad dokumendid üle ÜRO peasekretärile Ban Ki-moonile. Seega on kliimaleppe täitmine mõlemale riigile kohustuslikuks muutunud.

"Me peame kliimamuutusele lähenema innovatiivselt," sõnas Hiina president Xi Jingping pärast oma USA ametivenna Barack Obama saabumist Hangzhousse G20 tippkohtumisele.

Detsembris sõlmitud leppe allkirjastas aprillis 175 riiki. Enne Hiina teadaannet oli leppe ratifitseerinud 23 riiki, kelle arvele langeb organisatsiooni Maailma Ressursside Instituut andmeil vaid üks protsent süsinikuemissioonidest.

Pariisi kliimalepe eesmärgiks on piirata globaalne soojenemine sel sajandil "tublisti" alla kahe kraadi Celsiuse järgi tööstusrevolutsiooni eelse ajaga võrreldes.

Lepe kutsub riike seadma endale süsinikdioksiidi emissioonide piiramise eesmärke ning neid iga viie aasta tagant uuendama.

Lepe jõustub, kui selle ratifitseerivad vähemalt 55 riiki, mille arvele langeb 55 protsenti maailma süsinikusaastest. Seetõttu on igati loogiline, et kaks suurt saastajat tähtsa sammu üheskoos astusid, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Me tõotame töötada üheskoos Pariisi kliimaleppe elluviimiseks ja tulla lagedale sama tegevuskavaga taastuvenergeetika ja kestliku ettevõtluse arendamiseks," ütles Xi Jinping.

"Pole puudust küünikuist, kes mõtlevad, et seda lepet ei täideta iialgi. Kuid nad vaatavad mööda kahest suurest asjast - rahast, mis me oleme paigutanud, saavutamaks märkimisväärset innovatsiooni ja puhast energeetikat ning tugevasse, põhimõttekindlasse diplomaatiasse sel teemal nende aastate jooksul, mil me võime näha Pariisi leppe täitmist. USA ja Hiina on selles pingutuses kesksel kohal," sõnas Obama.

Hiina ja USA annavad kahe peale kokku 38 protsenti maailma süsinikuemissioonidest.

Kõige rohkem kasvuhoonegaase maailmas paisatakse õhku just Hiinas. Peale riigi suuruse on siin põhjus ka selles, et maailma suurima tarbekaupade tootja tehaseid hoiab endiselt käigus peamiselt kivisöeküttega elektrijaamadest tulev elektrivool.

USA on kasvuhoonegaaside õhkupaiskamiselt maailmas teisel kohal, tema arvele langeb 18 protsenti kõigist maailmas õhkupaisatavaist kasvuhoonegaasidest.

Keskkonnaorganisatsiooni Greenpeace kliimapoliitikanõunik Li Shuo ütles laupäeval, et USA ja Hiina ühine tegevus kokkuleppe elluviimisel "on tähtis samm edasi".

Kui lepe lõpuks jõustub, "on meil tõeliselt globaalne kliimalepe, mis on siduv kahele maailma suurimale saastajale", lausus Li.

President Obama administratsiooni teatel on Pariisi lepet ratifitseerimas ka kolmas suur saastaja, India.

Hiina võõrustab 4.-5. septembrini Hangzhous G20 tippkohtumist.

Toimetaja: Priit Luts

Allikas: ERR/BNS



Mis on vorsti sees? Vorsti tehakse lihast ja vorsti sees, vähemalt pildil oleva salaamivorsti sees, on liha.

Reportaaž lihalaborist: mis on vorsti sees?

Mis teeb kartulikrõpsu krõpsuvaks? Aga mis annab jäätisele sametise maitse? Vastus on toiduaine detailideni lihvitud koostis. Just sellist tehnoloogiat uuritakse ja arendatakse koos ettevõtjatega Eesti maaülikooli neljapäeval avatavas toidumajas.

Kaader filmist CSI.

Kohtusemiootika: miks on kohtuteaduses palju vigu?

Koomik John Oliver seadis hiljutises telesaates „Last Week Tonight“ küsimuse alla kohtuteaduse valiidsuse. Populaarsed teleseriaalid nagu „CSI“ kultiveerivad ühiskonnas ettekujutust kohtuteadusest, mis suvaliste ettejuhtuvate tõendite põhjal suudab tõsikindlalt tuvastada kellegi süü või süütuse.

tehnikakommentaar
Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui ka tsensoreid, aga tööharjumustelt oli ta vanakurat ise nii enda tervise kui ka teiste vastu.

Juhan Parts

Eesti muredest prii Juhan Partsi tööpõld laiub nüüd Ukrainast Aafrikani

Euroopa Kontrollikoja liige Juhan Parts on Eesti muredest vaba mees, kes kodumaa asjadel silma peal hoiab, aga mõtleb nüüd probleemidele Ukrainast Aafrikani. Toomas Sildam kohtus Juhan Partsiga reedel riigikogu kohvikus, kui Parts oli lõpetanud just kohtumise parlamendi Euroopa Liidu asjade komisjoniga.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: