Kaluri kadumine tõi taas ilmsiks Kihnu merepääste nõrkuse ({{commentsTotal}})

Eile õhtul Kihnu lähedal merel kadunuks jäänud mehe juhtum tõi taas ilmsiks merepääste nõrkuse, nimelt pole saarel kaatrit, millega kohalikud päästjad hädasolijale kiiresti appi saaksid tõtata.

Teate, et Kihnust merele võrke panema läinud mees on kadunud, sai merevalvekeskus õhtul kella poole kümne ajal. Teataja sõnul oli mees merele läinud ligi kolm tundi tagasi, tema telefon oli välja lülitatud, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Merevalvekeskus edastas teate Kihnu väinas patrullinud politseilaevale Pikker, samuti kaasati otsingutele helikopter. Otsingud lõpetati kella ühe ajal öösel meest ja paati leidmata. Kuigi konkreetsel juhul poleks ka kiirkaatrist tõenäoliselt abi olnud, on see saarel kahtlemata vajalik.

"Meri on alati kriitiline keskkond, abi vajatakse merel ikka siis, kui on ilmastik kehv, torm, rasked olud. Selleks peavad olema väga korralik varustus, väga koralikud alused, hea väljaõpe ja loomulikult ka tingimused, kus seda varustust hoida ja hooldada. Need asjad on täna Kihnus puudu ja seetõttu täna ka Kihnult merele reageerimist ei toimu," selgitas Lääne päästekeskuse juht Ivar Kaldasaun.

Ta rõhutas, et merele minnes peab olema hoolikas, sest selge on, et õnnetuse korral võtab abi saabumine aega.

"Eks eilsed ilmastikuolud olid tõesti väga keerulised - tuule kiirus üle kümne meetri sekundis, mis juba ise loob merel sellise keskkonna, kus ei ole lihtne hakkama saada. Kui liikluses auto läheb katki, saad auto jätta tee äärde seisma, sinuga ei juhtu mitte midagi. Kui merel sul paadimootor katki läheb ja on üle kümne meetri sekundis tuul, sa oled mere meelevallas. Meri on niigi keskkond, kus abi jõuab poole tunni või tunni aja pärast alles kohale ja sa pead suutma ka abi kutsuda," rääkis Kaldasaun.

Pärnu maavanema Kalev Kaljuste jutu järgi on ka siseministeeriumile kiri saadetud, kus räägitakse vajadusest Kihnu saare merepäästevõimekust tugevdada.

"Selles kirjas me tõesti rõhutasime, et meie nägemus on see, et Kihnu vajab kiirkaatrit. Kihnu saarel võiks olla tugevam päästevõimekus," tõdes Kaljuste.

Riigikogu liige, Pärnumaa saadikurühma esimees Mark Soosaar lubab Kihnu kaatri eest seista.

"Kihnu vajab kiirkaatrit, et õnnetuse puhul saaks ohver või õnnetu kiiresti mandrile kiirabi kätte toimetatud. Talveks on kindlasti vaja uut hõljukit. Ja kindlasti on vaja ühte meest, kes seda tehnikat vaataks ja hooldaks nii Manijas kui ka Kihnus," rääkis Soosaar.

Kiirkaater maksab sõltuvalt varustusest 50 000 kuni 100 000 eurot, kuid raha selleks praegu päästeameti eelarvesse kavandatud ei ole.



ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: