Enim mainitud riigikogu liikmed olid Reps, Nestor ja Helme ({{commentsTotal}})

Mailis Reps, Eiki Nestor ja Mart Helme.
Mailis Reps, Eiki Nestor ja Mart Helme. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Eesti meedia mainis augustis riigikogu liikmeist enim Mailis Repsi, Eiki Nestorit ja Mart Helmet.

Meediamonitooringu- ja analüüsiteenuse Station.ee andmeil ületas Keskerakonna fraktsiooni asejuht ja partei presidendikandidaat Mailis Reps uudisekünnise 1480, Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda (SDE) kuuluv riigikogu esimees ja samuti partei presidendikandidaat Eiki Nestor 1228 ning Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) esimees ja presidendikandidaat Mart Helme 666 korral.

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni juhti Kadri Simsonit mainis meedia 298, Keskerakonna fraktsiooni liiget Jaanus Karilaidu 142, Vabaerakonna esimeest ja fraktsiooni juhti Andres Herkelit 132, SDE fraktsiooni esimees Andres Anvelti ja Reformierakonna fraktsiooni liiget Jüri Jaansoni võrdselt 120, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni aseesimeest Juhan Partsi 111 ning Keskerakonna fraktsiooni liiget ja partei peasekretäri Oudekki Loonet 108 korral.

Ülejäänud riigikogu liikmeid mainis meedia vähem kui 100 korral.

Meediamonitooringu- ja analüüsiteenuse Station. ee ülevaade kajastab uudisteagentuuri BNS, eesti- ja venekeelse trükimeedia ning suuremate võrguväljaannete uudiseid, samuti televisiooni ja raadiot. Arvestatud ei ole linna-, linnaosa- ja vallalehtedes ilmunud artikleid.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



Kaader filmist CSI.

Kohtusemiootika: miks on kohtuteaduses palju vigu?

Koomik John Oliver seadis hiljutises telesaates „Last Week Tonight“ küsimuse alla kohtuteaduse valiidsuse. Populaarsed teleseriaalid nagu „CSI“ kultiveerivad ühiskonnas ettekujutust kohtuteadusest, mis suvaliste ettejuhtuvate tõendite põhjal suudab tõsikindlalt tuvastada kellegi süü või süütuse.

tehnikakommentaar
TÜ eksperimentaalpsühholoogia professor Jüri Allik

Jüri Allik: Eesti teadus on häbiväärselt alarahastatud

Eestis tegutseb sedavõrd palju maailmatasemel tippteadlasi, et teadus sobiks Eesti Nokiaks, leiab akadeemik ja eksperimentaalpsühholoog Jüri Allik. Kuigi teaduse olulisusele rõhuvad sageli ka poliitikud, peegeldub see aga ainult sõnades, mitte riigieelarves.

Pärnu elanike arvu vähenemine on pidurdunud.

Pärnu rahvaarvu vähenemine on pidurdunud

Uues omavalitsuses, suures Pärnus elab selle aasta seisuga üle 50 000 inimese. Kui mõned aastad tagasi lahkus Pärnust kesmiselt 500 inimest aastas, siis mullu vähenes Pärnu ning sellega liitunud Paikuse, Audru ja Tõstamaa elanikkond kokku vaid 90 inimese võrra.

Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui ka tsensoreid, aga tööharjumustelt oli ta vanakurat ise nii enda tervise kui ka teiste vastu.

Juhan Parts

Eesti muredest prii Juhan Partsi tööpõld laiub nüüd Ukrainast Aafrikani

Euroopa Kontrollikoja liige Juhan Parts on Eesti muredest vaba mees, kes kodumaa asjadel silma peal hoiab, aga mõtleb nüüd probleemidele Ukrainast Aafrikani. Toomas Sildam kohtus Juhan Partsiga reedel riigikogu kohvikus, kui Parts oli lõpetanud just kohtumise parlamendi Euroopa Liidu asjade komisjoniga.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: