Glikman: põhiõiguste piiramist kiidetakse, liberaalse seadusloome ilminguid kritiseeritakse ({{commentsTotal}})

Vandeadvokaat Leon Glikman.
Vandeadvokaat Leon Glikman. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Vandeadvokaat Leon Glikmani sõnul muudetakse kriminaalmenetluse seadustikku meil ühtvalu ja valdavalt põhiõiguste kitsendamise poole ning kui karmistamine leiab meedias enamjaolt positiivset vastukaja, siis harvad liberaalse seadusloome ilmingud põhjustavad krõbedat kriitikat.

Glikman kirjutab Eesti Päevalehe arvamusloos, et uue kooliaasta esimesel päeval ilmunud artiklist "Kurjategijate elu muutub lihtsamaks, korrakaitsjate võim nõrgeneb”, kumab läbi uurimisorganite eesmärk säilitada reliktse menetluskorraga kaasnevat voluntarismi ning meelehärm põhiõiguste suurema kaitstuse pärast, mida pakuvad kriminaalmenetluse seadustiku muudatused.

"Vägisi jääb mulje, et inimõigusi tagavatel normidel on selektiivne toime üksnes ühe väikse inimgrupi, nimelt kurjategijate puhul," märkis Glikman, kuid lisas, et põhiõigusi kaitsvad normid on loodud just eelkõige juhuks, kui hakatakse õige hõlma.

Tema sõnul on seaduste toime paraku universaalne, mistõttu põhiõiguslikke tagatisi fundeerivad seadusemuudatused avaldavad lõppkokkuvõttes suuremat mõju just rahva põhiosale, kelleks on seaduskuulekad inimesed.

"Sama "loogika" järgi tuleks ära keelata ka muud head asjad, näiteks mobiiltelefonid, sest neid saavad kasutada ka kurjategijad," leidis vandeadvokaat.

Glikmani sõnul on põhiseaduse järgi kurjategija isik, kes on jõustunud süüdimõistva kohtuotsusega süüdi tunnistatud, kuid see, et kedagi tahetakse vahistada või tema juures läbiotsimist korraldada, ei tee temast veel kurjategijat.

"Eestile rahvusvahelise õiguse alusel kohustuslikuks tehtud kaitsenormide eesmärk seisnebki selles, et mitte kellegi, sealhulgas tavakodaniku õigusi ei saaks omavoliliselt riivata. Muudatuste oponente häirib, et läbiotsimiseks on vaja kohtu, mitte uurimisasutuse või prokuröri luba, unustades, et need on asjast huvitatud menetluspooled," selgitas ta.

Glikmani kinnitusel otsustab just seetõttu õigusriikides põhiõiguste olulisemate piirangute üle kohus kui sõltumatu institutsioon, sest läbiotsimine on EIK [Euroopa inimõiguste kohus] lahendite järgi intensiivne põhiõiguse riive, sest see väärab privaatsusõigust, omandiõigust ja tihtipeale ka sõnumisaladuse õigust, sest alatihti otsitakse just dokumente ning läbiotsimised on äriühingute töö pikemaks ajaks halvanud.

"Levinud on võhiklikud vastuväited "mul pole midagi varjata" ja "õige hõlma ei hakka keegi", mida kasutatakse ka pealtkuulamise talumise õigustamiseks. Põhiõigusi kaitsvad normid on aga loodud just eelkõige juhuks, kui hakatakse õige hõlma. Me ei pea joonduma nende järgi, kellele on vastuvõetav, et nende erasfääris soritakse," tõdes Glikman.

Glikman pole nõus, et kohtu loa nõuet peetakse lausa bürokraatiaks. "Sellisel juhul on bürokraatlikud ka muud põhiõigusi kaitsvad meetmed, nagu näiteks kohtumääruse nõue isiku vahistamiseks. Oleks ju tunduvalt tõhusam võtta isikult "bürokraatiavabalt" vabadus menetlushuvist tingitud uurija suvaotsuse alusel. Või milleks on inimese süüdimõistmiseks üldse vaja "bürokraatlikku" kohtuotsust, kui prokuratuur on süüdistusaktis süüdioleku tuvastanud?," leidis Glikman.

"See näide polnud küll hea, sest meil on õigeksmõistmine üliharv, mistõttu üle 99% juhtudel tähendabki süüdistusakt süüdimõistmist. Aga mõelgem ka 1%-le, kellele naeratab õigeksmõistmise ime," ütles Glikman.

Toimetaja: Marek Kuul



ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: