Piirivalvepatrull sundis põgeneva suitsuvedajate auto peatuma ({{commentsTotal}})

Piirivalvepatrull sundis põgeneva suitsuvedajate auto peatuma.
Piirivalvepatrull sundis põgeneva suitsuvedajate auto peatuma. Autor/allikas: PPA

Peatumismärguannet eiranud ning suurel kiirusel Värskast Räpina suunas kihutanud salakaubavedajate auto otsustati suurema ohu ennetamiseks jõuga teeserva suruda ning peatuma sundida.

Pühapäeval tuvastasid piirivalvurid valveseadmetega Põlvamaal piiriäärsel alal kahe kahtlust äratanud mehe liikumise. Asjaolude kontrollimiseks suundusid piirkonda patrullid, kes piirasid ala ning asusid meeste täpset asukohta ning võimaliku piiririkkumise asjaolusid selgitama. Paralleelselt maastikul jälgede tuvastamisega kontrolliti muuhulgas piirkonnas liikuvaid isikuid ning sõidukeid. Kogutud info viitas, et kahtlustäratanud mehed võivad liikuda sõiduautoga Volkswagen.

Peagi märkasid piirivalve operatiivteenistuse ametnikud ühel teelõigul piirkonnast lahkumas Volkswagenit, millele anti peatumismärguanne. Juht eiras peatumismärguannet, reageeris sellele märkimisväärse kiirendusega ning võttis suuna Räpina poole. 

"Võimaliku seadusrikkuja käitumine tema tabamise korral on tavajuhtudelgi ettearvamatu ja ohtlik. Lisaks pidi operatiivteenistuse patrull arvestama, et mida lähemale sõiduk tiheasustusega linnale jõuab, seda enam kasvab oht kihutavast autojuhist kõigile kõrvalistele inimestele," kirjeldas Lõuna prefektuuri politseileitnant Maiko Mõtsar. 

Ta selgitas, et peatumismärguannet eiranud juhile antakse esmalt võimalus ise peatuda enne, kui jõulisemaid meetmeid rakendatakse. "Kuna autojuht ei ilmutanud valmidust vabatahtlikult peatuda, tuli suurema ohu ennetamiseks ta teeserva suruda ja peatuma sundida," rääkis Mõtsar. 

Operatiivsõiduk võttis Volkswageniga kohakuti, misjärel kaldus Volkswagen patrullsõiduki külje vastu. Ohu kiireks tõrjumiseks asus patrull samas Volkswageni liikumist takistama ning liikumiskiirust pidurdama ning seda kuni masina peatumiseni. Piirivalvuritele vastupanu osutanud 28-aastane autojuht ning temaga kaasa sõitnud 23-aastane mees peeti sündmuskohal kinni ning viidi menetlustoiminguteks arestimajja. Vahejuhtumis keegi viga ei saanud, küll said kergemaid kahjustusi sõidukid. Volkswageni kontrollimisel avastasid piirivalvurid sõidukist neli kasti salasigarettidega. 

Tänavu kaheksa kuuga on Lõuna prefektuuri piirivalvurid tabanud ligi miljon salasigaretti, mullu samal perioodil ligi 800 000 salasigaretti.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: