Simson: ei saa planeerida uusi maksulaekumisi, kui majandus ei kasva ({{commentsTotal}})

Rahandusminister Sven Sesteri sõnul korrigeeritakse järgmisel nädalal tuleva aasta riigieelarve aluseks olevat ministeeriumi majandusprognoosi allapoole. Rahandusminister ütles ka, et järgmise aasta riigeelarvet silmas pidades on maksulaekumised olnud paremad kui eeldati, kuid opositsiooni hinnangul ei saa planeerida paremaid maksulaekumisi, kui majandus ei kasva.

Eesti Euroopa Liidu eesistumise varasemaks liikumine tähendab selle aasta riigieelarvele ootamatuid kulusid umbes 35-40 miljoni euro ulatuses. NATO liitlasvägede pataljoni paigutamine Eestisse tõstab kaitsekulude mahu SKT-st üle kahe protsendi, mis tähendab omakorda täiendavaid kulusid ka järgmise aasta eelarvele, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Pole mingi üllatus, et järgmise aasta eelarve on väga pingeline, sest ei saa planeerida pidevaid uusi maksulaekumisi, kui meie majandus ei kasva. Ja meie majanduskasv on olnud seisakus," rääkis riigikogu rahanduskomisjoni liige, Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson.

2017. aasta eelarves on kulude real ka sotsiaalmaksu langetamine poole protsendi võrra, mis võtaks eelarvest prognooside järgi umbes 40 miljonit, tulumaksuvaba miinimumi tõus läheb maksma umbes 15 miljonit eurot. Elatisfondi mõju riigieelarvele, kui see tuleb sada eurot inimese kohta, on umbes seitse miljonit eurot aastas. Peretoetuste ja madalapalgaliste maksutagastus maksaks riigile kokku umbes 70 miljonit.

Eelarve tulude kohta ütles rahandusminister, et makse on laekunud prognoositust paremini.

"Täna me võime küll öelda, et oleme kogu maksulaekumistes, kõikide maksude peale kokku seitsme kuuga suurusjärgus 27 miljonit paremas laekumises kui eeldati. Kui on räägitud kütuseaktsiisist, et kütuseaktsiis ei laeku eeldatud tasemel, siis pigem on ikkagi reaalne, et faktiline pilt on teistsugune. Tubakaaktsiis samamoodi. Võib-olla alkoholi puhul tuleb märkida, et on olnud alkoholi puhul mingil määral alalaekumist, aga seda peaasjalikult kange alkoholi puhul," selgitas Sester.

Käibemaksu alalaekumise kohta ütles Sester, et aastalõpu seisuga ei tohiks puudjääki olla.

"Kui jätkub trend, siis me näeme seda, et investeeringuid tehakse eraettevõtete poolt rohkem kui eeldati, mis tähendab seda, et küsitakse käibemaksu tagasi. Avalik sektor teeb praegusel hetkel investeeringuid vähem kui eeldati ja lõpptarbijana ta ei maksa nii palju käibemaksu eelarvesse. Me näeme seda, et ettevõtetele tagastatakse käibemaksu rohkem kui eeldati ehk ettevõtetele jääb rohkem raha kätte," rääkis Sester.

"See näitab sisetarbimist ja samas meie lõunanaaber Läti avalikult läbi oma rahandusministri sõnade kiidab Eesti valitsust, sest Lätil on erakordselt head maksulaekumised tänu eestlaste sisseostude laekumisele lõunanaabrite juurde," kommenteeris Kadri Simson.

Järgmise aasta riigieelarve arutelu jätkub valitsuskabinetis ka sel neljapäeval ja riigikogule peaks valitsus eelarve üle andma septembri lõpus.

Toimetaja: Merili Nael



"Suud puhtaks" blogiülevaade: Eesti läbi välispilgu

Eestis elab kokku 192 erinevast rahvusest inimese, mistõttu võib julgelt öelda, et Eesti Vabariigi 100. juubelit tähistavad meie kõrval elavad inimesed, kelle soontes ei voola tilkagi eestlase verd. Milline paistab Eesti Vabariik inimestele, kes on asunud siia elama viimasel paarikümnel aastal? Mis on Eesti head ja vead? Räägime suud puhtaks!

Sagedased digiboksi restardid on paratamatus, ent igapäevaselt nendega leppima siiski ei pea.

Rike digiboksis: kümnendik Elisa kliente hädas igapäevaste restartidega

Tuhanded Elisa kliendid on viimasel ajal hädas oma digibokside sagedase restardiga. Ettevõte tunnistab, et kümnendikul nende klientidest on digiboksi tarkvararikke tõttu iseeneslikud taaskäivitused muutunud igapäevasteks. Konkurent Telia teeb aga digiboksidele plaanipäraseid tarkvarauuendusi kuni kaks korda nädalas.

Järjejutt: kuidas ma Muski auto ära varastasin
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: