Maade väärtuse uus hindamine võib tuua kaasa hüppelise maamaksu tõusu ({{commentsTotal}})

Keskkonnaministeeriumi ja maa-ameti plaan hakata üle 15 aasta hindama maade väärtust, võib kaasa tuua ka hüppelise maamaksu tõusu neile, kelle kodualuse maa pindala on suurem kui maksuvaba 1500 ruutmeetrit. Eesti omanike keskliit näeb selle valguses vajadust muuta ka maamaksuseadust.

Kui 2001. aastal toimus maa hindamine, siis Tallinna külje all Murastes asuval väljal ulgus ainult tuul. Nüüd on seal aga uhke elamurajoon, kuid maa hind majade all ikka umbes viis eurot ruutmeetrist. Kui tuleb uus hindamine, siis hinnad tõusevad hüppeliselt, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Kui maamaksu seadust ei muudeta, siis maa korraline hindamine toob kaasa maamaksu hinna tõusu kordades," ütles omanike keskliidu esimees Priidu Pärna.

"Maamaks on tegelikult kahe arvu korrutis: üks nendest on maa väärtus ja teine on maamaksumäär. Maamaksumäär on seadusega sätestatud 0,1-2,5," selgitas maa-ameti peadirektor Tambet Tiits.

Näiteks, kui maa ruutmeeter on hinnatud viiele eurole ja omavalitsus võtab kõige kõrgemat maamaksumäära, siis tuleb selle maa ruutmeetri eest maksta 12,5 eurosenti. Kui aga nüüd hinnatakse näiteks maa väärtus kümme korda kallimaks, siis kümnekordistub kohe ka maamaks ehk 1 euro ja 25 sendini, kui omavalitus ei otsusta kehtestada eraldi madalamat määra.

"Me näeme küll, et kui riik seda baasi tõstab, siis omavalitsused on valmis kärmelt seda ära kasutama ja võtma sealt maksimumi," arvas Pärna.

"Ei, ma ei ütle, et see kohe automaatselt peaks seda tähendama. Suure tõenäosusega me võime säilitada sama maksukoormuse nagu täna," ütles Harku vallavanem Kaupo Rätsepp.

Keskkonnaministeeriumis ja maa-ametis on hindamise seaduse eelnõu kavasse võetud seepärast, et viimased 15 aastat ei ole toimunud Eestis maade hindamist, hinnad on muutunud ja muutuvad pidevalt ning selleks tuleks edaspidi teha maa hindamist iga nelja aasta tagant.

Kuigi kõik osapooled näevad vajadust maid hinnata, siis peab omanike liit oluliseks, et muudetaks praegu hindamisega seotud maamaksuseadust ja suunab küsimuse rahandusministeeriumile.

"Kas ta näeb siin ka mingeid võimalusi, et maamaks tuleks sellest teemast lahti siduda ja maamaks ei peaks automaatselt kordades tõusma," küsis Pärna.

Rahandusministeerium rõhutas, et tegemist on alles keskkonnaministeeriumi seaduseelnõu kavatsusega ja rahandusministeerium hakkab maksustamise korda üle vaatama, kui on teada, millal maade hindamine täpselt toimub.

Toimetaja: Merili Nael



PIKK INTERVJUU
Mart Helme

Mart Helme: EKRE on valmis valitsusse minema

Alljärgnev ei ole nõrganärvilistele. Populaarsuselt kolmanda parlamendierakonna, EKRE esimees Mart Helme annab tihedate valangutega sõnatuld ja tundub, et tema padrunilint ei saa kunagi tühjaks. Ajakirjanik Toomas Sildam küsib, kuulab ja üritab aegajalt vaielda.

"Foorum".

Krista Aru "Foorumis": Reinsalu vabandus on pealesunnitud

Vabaerakonna liige Krista Aru ütles ETV saates "Foorum", et justiitsminister Urmas Reinsalu ei suuda tunnistada, et ta on eksinud. Aru hinnangul oli Reinsalu vabandus oma sõnakasutuse pärast pealesunnitud. Teisipäevane "Foorum" küsis, kas õhus on valitsuskriis?

uudised
Mis on vorsti sees? Vorsti tehakse lihast ja vorsti sees, vähemalt pildil oleva salaamivorsti sees, on liha.

Reportaaž lihalaborist: mis on vorsti sees?

Mis teeb kartulikrõpsu krõpsuvaks? Aga mis annab jäätisele sametise maitse? Vastus on toiduaine detailideni lihvitud koostis. Just sellist tehnoloogiat uuritakse ja arendatakse koos ettevõtjatega Eesti maaülikooli neljapäeval avatavas toidumajas.

Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui ka tsensoreid, aga tööharjumustelt oli ta vanakurat ise nii enda tervise kui ka teiste vastu.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: