Uute sõiduautode turg kasvas augustis aastaga 20,1 protsenti ({{commentsTotal}})

Uued sõiduautod.
Uued sõiduautod.

Eesti uute sõiduautode turg kasvas eelmise aasta augustiga võrreldes 20,1 protsenti, augustis müüdi Eestis 1831 uut sõiduautot, mis ületas mulluse 307 auto võrra.

Kokku on tänavu kaheksa kuuga müüdud Eestis 15509 uut sõiduautot ehk 12 protsendi võrra rohkem kui möödunud aastal samal perioodil, teatas Eesti autode müügi- ja teenindusettevõtete liit (AMTEL).

Segmentidest on jätkuvalt kõige populaarsem väiksemad keskklassi autod, mis moodustasid kogu automüügist 27,3 protsenti, teiseks enim müüdi keskautosid 15,1 protsendi ulatuses ning müügiedu saatis augustis ka keskmiseid ja väiksemaid maastureid, mille osakaal oli vastavalt 14,8 ja 12,6 protsenti. Eksporti läks augustis 76 uut sõiduautot.

Toyota püsib jätkuvalt tipus automarkide edetabelis ja augustis müüdi Toyota sõiduautosid 317, järgnesid Škoda 159 ja Volkswagen 130 müüdud sõiduautoga. Samad margid moodustavad edetabeli esikolmiku ka kaheksa kuu kokkuvõttes.

Toyota mudelid vallutasid kaks esimest kohta ka mudelite edetabelis ehk populaarseim oli Toyota Auris 81 ja Toyota Avensis 68 müüdud autoga. Järgnesid Škoda Octavia 58 ja Volkswagen Passat 51 autoga. Kaheksa kuu kokkuvõttes on aga Eesti müüduimaks mudeliks Škoda Octavia 757 autoga.

Tarbesõidukite turg kasvas augustis 41,3 protsendi võrra ja kokku müüdi augustis 438 uut tarbesõidukit. Kaheksa kuu kokkuvõttes on Eestis müüdud 3479 uut tarbesõidukit, mis ületab mulluse numbri 13,7 protsendi võrra.

Automarkidest oli tarbesõidukite müügis edukaim Peugeot 101 sõidukiga. Järgmised kohad kuulusid Citroenile ja Renault’le vastavalt 68 ja 61 müüdud tarbesõidukiga. Samad kolm marki moodustavad edetabeli esikolmiku ka kaheksa kuu kokkuvõttes. Veokite segmendis oli augustis müüduimaks margiks Scania 19 veokiga.

Toimetaja: Marek Kuul



ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: