Unesco: põhihariduse viimine kõigi lasteni seatud tähtajaks ei täitu ({{commentsTotal}})

Mali pagulaslapsed Unicefi koolis Mbera pagulaslaagris.
Mali pagulaslapsed Unicefi koolis Mbera pagulaslaagris. Autor/allikas: Joe Penney/Reuters/Scanpix

Maailma liidrite seatud eesmärk, et aastaks 2030 võiks kõigil lastel olla vähemalt põhikooliharidus, praeguste trendide kohaselt ilmselt ei täitu, hoiatas Unesco.

Unesco tõdeb raportis, et praeguses tempos jõutakse eesmärgini alles aastaks 2042, vahendas BBC.

Jätkusuutliku arengu eesmärgid, mis sisaldavad lubadusi ka koolide kohta, avaldati alles aasta tagasi.

Unesco märgib, et praegu on maailmas 61 miljonit põhikoolieas last, kellel pole võimalust haridusele.

Raporti kohaselt saavutatakse alles aastaks 2084 eesmärk, kus kõigil õpilastel on võimalus lõpetada keskkool.

Kõige piiratum on ligipääs koolidele riikides, mis on vaesed või kus on konfliktid. Niger, Lõuna-Sudaan, Burkina Faso, Afganistan, Mali ja Tšaad on nende hulgas, kus lapsed tõenäoliselt kõige vähem aega haridussüsteemis viibivad.

Raport süüdistab vähestes edusammudes kroonilist hariduse alarahastamist. Samuti hoiatab Unesco, et rahvusvaheline abi haridusele on praegu allpool 2010. aasta taset.

Toimetaja: Merili Nael



PIKK INTERVJUU
uudised
Kakaopuu.

Ghana valuuta: kuld ja kakao

Ghana üks jõukam paik, Ashanti piirkond Obuasis, on maailmas tuntuks saanud just kullakaevandamise ja kakao kasvatamisega ning seal käis kohalikul kakaofarmeril külas “Osoon”.

Mis on vorsti sees? Vorsti tehakse lihast ja vorsti sees, vähemalt pildil oleva salaamivorsti sees, on liha.

Reportaaž lihalaborist: mis on vorsti sees?

Mis teeb kartulikrõpsu krõpsuvaks? Aga mis annab jäätisele sametise maitse? Vastus on toiduaine detailideni lihvitud koostis. Just sellist tehnoloogiat uuritakse ja arendatakse koos ettevõtjatega Eesti maaülikooli neljapäeval avatavas toidumajas.

Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui ka tsensoreid, aga tööharjumustelt oli ta vanakurat ise nii enda tervise kui ka teiste vastu.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: