Esimese näotransplantaadi saanud naine suri ({{commentsTotal}})

Isabelle Dinoire 2006. aastal.
Isabelle Dinoire 2006. aastal. Autor/allikas: AFP/Scanpix

Maailma esimese näotransplantaadi saanud prantslanna Isabelle Dinoire suri aprillis pärast "pikaajalist haigust", teatas Prantsuse haigla teisipäeval.

Amiens'i haigla tegi naisele näosiirdamisoperatsiooni 27. novembril 2005.

Haigla sõnul ei avalikustatud Dinoire' surma perekonna privaatsuse kaitsmise nimel.

Naise keha hakkas transplantaadi vastu streikima eelmisel aastal ning ta oli kaotanud võime kasutada oma huuli, kirjutas ajaleht Le Figaro.

Ravimid, mida kasutati, et tema keha siirdatud näo vastu võtaks, nõrgestasid patsiendi organismi vähi suhtes ning tal tekkis kaks vähkkasvajat.

Naise nägu sai rängalt kannatada koera rünnakus. Transplantaat võeti ajusurmas olnud patsiendilt ning operatsioon tehti, kui Isabelle Dinoire oli 38-aastane.

Toimetaja: Priit Luts

Allikas: BNS



Kaader filmist CSI.

Kohtusemiootika: miks on kohtuteaduses palju vigu?

Koomik John Oliver seadis hiljutises telesaates „Last Week Tonight“ küsimuse alla kohtuteaduse valiidsuse. Populaarsed teleseriaalid nagu „CSI“ kultiveerivad ühiskonnas ettekujutust kohtuteadusest, mis suvaliste ettejuhtuvate tõendite põhjal suudab tõsikindlalt tuvastada kellegi süü või süütuse.

tehnikakommentaar
Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui ka tsensoreid, aga tööharjumustelt oli ta vanakurat ise nii enda tervise kui ka teiste vastu.

Juhan Parts

Eesti muredest prii Juhan Partsi tööpõld laiub nüüd Ukrainast Aafrikani

Euroopa Kontrollikoja liige Juhan Parts on Eesti muredest vaba mees, kes kodumaa asjadel silma peal hoiab, aga mõtleb nüüd probleemidele Ukrainast Aafrikani. Toomas Sildam kohtus Juhan Partsiga reedel riigikogu kohvikus, kui Parts oli lõpetanud just kohtumise parlamendi Euroopa Liidu asjade komisjoniga.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: