Tallinn valib neljapäeval esindajad valimiskokku ({{commentsTotal}})

Tallinna linnavolikogu saal.
Tallinna linnavolikogu saal. Autor/allikas: Postimees/Scanpix

Tallinna linnavolikogu valib neljapäeval toimuval istungil oma esindajad presidendi valimiskokku.

Opositsioonierakonnad üritavad kümnest valimiskogu kohast endale saada vähemalt nelja.

"Lihtne matemaatika osundab täna, et juhul kui kõik volinikud kohale tulevad ja hääletamisel osalevad, peaks Keskerakond saama kuus valijameest, Isamaa ja Res Publica Liit kaks, sotsiaaldemokraadid ja Reformierakond kumbki ühe valijamehe, aga mingisuguseid koostööläbirääkimisi täna peetud ei ole," rääkis Tallinna linnavolikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimees Anto Liivat varem ERR-ile.

Tartul on neli esindajat. Kaks valijameest tuleb valida Kohtla-Järvel, Narvas, Rakveres, Pärnus, Kuressaares Viljandis ja Võrus ning Rae ja Viimsi vallas. Teiste omavalitsuste volikogudel on üks valijamees. Praeguseks on valimiskomisjonile oma valijamehed teada andnud 30 omavalitsust.

Valimiskogu liikmed peavad volikogudes olema määratud 17. septembriks. Presidenti kogunetakse Estonia kontserdisaali valima nädal hiljem, 24. septembril.

Viimati selgus presidenti valimiskogus 2006. aastal. Siis toimus see omavalitsuste enda määratud reeglite alusel, mis näiteks toona lõid opositsiooni hinnangul eelise Tallinnas võimul olevale Keskerakonnale. Praegu on kord ühtne.

Vastavalt vabariigi presidendi valimise seadusele ja kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele valib volikogu oma esindajad salajasel hääletamisel poolthäälte enamusega ja selle tulemused vormistatakse volikogu otsusega. Isikuvalimiste tulemusi üle ei hääletata.

Kohaliku omavalitsuse volikogu esindajate valimine toimub volikogu istungil üles seatud kandidaatide seast ühes hääletusvoorus. Igal volikogu liikmel on üks hääl. Valituks osutuvad enim hääli saanud kandidaadid.

Toimetaja: Indrek Kuus



ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: