Madise ametlik vastus: saadiku peab nõukogu liikmeks nimetama riigikogu ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Õiguskantsler Ülle Madise hinnangul riivab võimuse lahususe põhimõtet, et saadikuid määrab riigi osalusega äriühingute või riigi asutatud sihtasutuste nõukogu liikmeks täidesaatev võim, seda peaks tegema ainult riigikogu.

"Seejuures ei ole vahet, kas otsuse nimetada riigikogu liige nõukogusse langetab valitsus, ministrid, ametnikud või ametnikest koosnev kolleegium, sest kõik need isikud on täidesaatva võimu osaks," teatas õiguskantsler vastuses rahandusministeeriumi järelepärimisele, lisades, et sellisel korral vähendab nõukogu liikmeks olemine riigikogu liikme sõltumatust.

Võimude lahususe põhimõtte riivet on õigustatud asjaoluga, et riigikogu liikmed on head eksperdid, kes panustavad sisuliselt äriühingu või sihtasutuse juhtimisse. Madise on ka varem öelnud, et see küsimus tuleks lahendada, kuna praegu rikub riigikogu liikmete kuulumine nõukogudesse võimude lahususe printsiipi.

Madise märkis, et riigikogusse kuuluvad paljud oma valdkonna tippspetsialistid, kellest võib tõesti olla kasu riigivara valitsemisel. "Siiski on Eestis peaaegu igas valdkonnas lisaks riigikogusse kuuluvatele ekspertidele ka teisi pädevaid isikuid. Samuti on võimalik nõukogu töösse kaasata rahvusvahelise taustaga eksperte. Seega ei ole riigikogu liikmete nendesse nõukogudesse kuulumine vältimatu ning see asjaolu ei kaalu üles võimude lahususe põhimõtte riivet," ütles Madise.

Eeltoodu ei tähenda õiguskantsleri sõnul, et riigikogu liikmed ei võiks olla avalik-õiguslike juriidiliste isikute, näiteks riigimetsa majandamise keskuse või haigekassa nõukogu liikmeteks. "Nende avalik-õiguslike juriidiliste isikute puhul ei määra nõukogu liikmeid ametisse täidesaatva võimu organ, vaid riigikogu ise. Seetõttu ei riiva nendesse nõukogudesse kuulumine võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõtet," selgitas Madise.

Tema hinnagul on võimalik, et riigikogu liikmed võivad olla riigi osalusega äriühingute või riigi asutatud sihtasutuste nõukogude liikmeks, kui muutub nende äriühingute ja sihtasutuste valitsemise kord. "See eeldab, et nende juriidiliste isikute nõukogudesse nimetab liikmeid riigikogu, mitte täidesaatva võimu esindaja. Eraldi tähelepanu vajavad ka nõukogu liikmete pädevuse ja hoolsuskohustuse küsimused," on Madise seisukohal.

Rahandusministeerium nentis päringus õiguskantslerile, et riigikogu liikmete nõukogusse kuulumise üle on pikalt diskuteeritud, kuid küsimus on lõpliku vastuseta. Ministeerium soovis Madiselt kuulda, kas riigikogu liikmete kuulumine nõukogudesse on seadusega kooskõlas või mitte.

Toimetaja: Indrek Kuus



ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: