Talve: parlament töötas riigireformi kallal ka suvel ({{commentsTotal}})

Tanel Talve
Tanel Talve Autor/allikas: Sotsiaaldemokraadid

”Vaatamata Riigireformi Radari valitsusele antud nõrgale hindele kinnitan, et riik on parlamendi näol teinud tõhusat tööd riigireformi lähtealuste koostamisel. Suvekuudel koos käies on riigikogu põhiseaduskomisjoni juurde moodustatud riigireformi juhtrühm esialgse kavandi kokku kirjutanud,” vastab riigireformi toetusrühma juht riigikogus Tanel Talve Praxise riigivalitsemise eksperdi Rauno Vinni eilsele arvamusartiklile.

Praegu ootame fraktsioonidelt tagasisidet ning eesmärk on selle põhjal lõplik variant suures osas veel käesoleva aasta sees valmis saada. Pean nimetatud toetusrühma juhina jätkuvalt väga oluliseks, et just rahva poolt valitud saadikud need lähtealused sõnastaksid. See laoks olemasolevale ja ka tulevastele valitsustele tugeva vundamendi otsuste tegemiseks edaspidi.

Kui vundament on korralik, raamid paigas ja siht seatud, on kõigil lihtsam ja efektiivsem tegevuskava koostada. Kui me kõik teame suunda ning sellest sarnaselt aru saame, võimaldab see meil palju efektiivsemalt edasi liikuda.

Mõistagi on alati võimalik kritiseerida protsesside aeglust, kuid olen täna siiski väga optimistlik – alles nüüd on hakatud riigireformist tõsisemalt rääkima. Veel poolteist aastat tagasi seda teemat reaalpoliitikas justkui ei eksisteerinud. Niisiis usun, et oleme lühikese aja jooksul isegi pigem kiire tempoga edasi liikunud ja hetkeseis on igati positiivne.

Parlamendi poolt koostatavas riigireformi lähtealustes määratakse kindlaks visioon Eesti tulevikust ja selle saavutamiseks läbi viidava riigireformi põhimõtted ja tegevussuunad. Visiooni realiseerimine peab kaasa tooma üldise kiirema arengu ja Eesti rolli suurenemise Põhjala regioonis ning maailmas laiemalt.

Riigikogu ja valitsuse ülesandeks on muutuste eestvedamine, tegevuste omavaheline sidumine, ressursside paindlikkuse tagamine ja tegijate mobiliseerimine. Riigireformi lähtealuste esmane sihtgrupp on riigikogu, valitsus, põhiseaduslikud institutsioonid ja kohalikud omavalitsused. Teisene sihtgrupp on avalik-õiguslikud institutsioonid, katusorganisatsioonid, erinevad ühiskonnagrupid ja ka meedia.

Seega peavad reaalsed muutused just parlamendist alguse saama, et seada meie riik tervenisti valmis järgmiseks arenguhüppeks.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.



ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: