Virtsu kool saab kiire WiFi ühenduse ({{commentsTotal}})

Eestis on hoogu sisse saamas programm, millega majandusministeerium toetab 175 kooli internetivõrkude korrastamist. Virtsu koolile Läänemaal ehitas aga WiFi võrgu heategevuslikus korras võrgulahendusi pakkuv firma Santa Monica Networks.

65 õpilasega Virtsu koolis on lastel matemaatikatunnis tahvelarvutid, õpetaja logib WiFi võrku ja mõistagi on nii võimalik tundi oluliselt huvitavamaks teha. Näiteks saab peast arvutamises paari kaupa kiiruse peale võistelda, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Kui me räägime hariduse ühest suurest eesmärgist - digipädevustest, mis peavad õpilastel olema ja mida tänapäevane kool peabki arendama, siis ei tohi jääda seisma selle taha, et ei ole piisavalt head netiühendust. Nüüd meie või tehnilise toe taha ei jää see, et õpilased oskavad internetis navigeerida, otsida infot," rääkis Virtsu kooli direktor Stanislav Nemeržitski.

Koolil on 15 tahvelarvutit, mida saab õppetöös kasutada. Ja pluss on seegi, et peatselt jõuab kooli ka kiire internetiühendus.

"Paigaldatakse ELASA magistraaltrass, mis võimaldab kooli internetiühendust tõsta veelgi. Praegu on see 200 mega juures ja see hetk, kui see jõuab reaalselt kooli, siis see tõuseb peaaegu ühe gigani, mis on Eesti kontekstis väga hea," ütles Nemeržitski.

Majandusministeerium toetab aastatel 2016-2020 üldhariduskoolide internetivõrkude renoveerimist ja rajamist ligikaudu 13 miljoni euroga.

"Ja siis tuli meil mõte, et me teeksime projekti, kus jagaksime oma teadmisi, kuidas teha parima praktika kohaselt selline võrk, nii et kõik koolid saaksid seda kasutada. Me mõtlesime, et see kool ei tohiks olla linnas, see võiks olla väljas, kus sellise projekti kasu oleks hästi suur, et siia jõuaks ka ELASA fiiberühendus, et siia tuleks kiire internet," selgitas Santa Monica Networksi juhataja Margus Vaino.

Koolide digitaristu kaasajastamise pilootprojekti käigus saavad korralikud internetivõrgud paljud koolid, Pärnus näiteks Tammsaare, Raeküla, Kuniga ja Ülejõe kool.

Toimetaja: Merili Nael



PIKK INTERVJUU
Toomas Sildam ja Artur Talvik
Talvik ei välista Kaljuranna, Tarandi, Lukase liitumist

Artur Talvik: kui jääd väga pikalt opositsiooni, siis muutud vinguviiuliksTalvik ei välista Kaljuranna, Tarandi, Lukase liitumist

Väljenditeks, mida ta ohtralt ja rõhutatud halvakspanuga kasutab, on poliitiline toiduahel ja kartellierakonnad. Olles valimiskünnise lähedal või tiba allpoolgi, lubab ta oma kodupartei tõsta järgmisel aastal mõjukaks valitsuserakonnaks. Intervjuu Toomas Sildamile annab Vabaerakonna esimees Artur Talvik.

ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: