Heas usus paisu taastanud maaomanik jättis kalakasvatuse kuivale
Veeseadus kohustab paisuomanikke nende maal asuvaid paise seadustama - see tähendab, kas paisu taastama või likvideerima. Sageli ei hangita aga nendeks tegevusteks vajalikku luba ja kooskõlastusi, mis võib viia olukorrani nagu juhtus Põlvamaal, kus paisu taastanud omanik sulges vee läbivoolu nii, et allavoolu jääv kalakasvatus jäi kuivale.
Põlvamaal Karilatsi külas kalakasvatusega tegelev Valmer Soodla sai eile varahommikul äreva kõne, milles teavitati, et kalakasvatust toitev Piigaste oja on kuival, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Nii kuiv ei olnud, et kala täitsa kuival oleks olnud, kuna mul on ju ülevool ka ja ülevool oli suletud, aga kaladele ei piisa ainult, et nad märjad on, et nad tahavad ka veevahetust saada," ütles OÜ Krei-Jõe juhataja Valmer Soodla.
Kalade päästmiseks asuti vett settetiigist ümber pumpama ning samas probleemi põhjust otsima.
"Kolme kilomeetri pealt leidsime siis vahetustega kõndides selle mädakolde üles, kui nii võib öelda. Nägin et värskelt oli kaevatud paisjärv," lisas ta.
Et olla täpne, leidis Soodla eest taastatud paisu, kus oli vee läbivool paisuomaniku sõnul järve ülespiasutamiseks suletud.
Paisuomanik Annika Lall viitas veeseadusele. "Tuginesin veeseadusele, kus on öeldud, et tammiomanik peab tagama tammi korrasoleku ja remondi ja-ja nii ma arvasingi, heas usus, et ma teengi seda," märkis ta.
Nimetatud veeseadus ütleb aga ka seda, et kui paisu taastamisel tõstetakse veetaset rohkem kui meeter on selleks vaja vee erikasutusluba. Viimast Lalli sõnul tal polnud.
"Kuna ma sain aru sellest, et ma ei paisuta seda järve, ma ei tõsta seda veetaset, siis sain aru, et erikasutusluba pole vaja, kuna tegelikult taastataks esialgne olukord," ütles Lall.
Kas luba oli vaja või mitte ning kas Lall rikkus seadust, selgitab juba keskkonnainspektsioon. Kokku on täna Eestis üle tuhande paisu, millest umbes pooled on seadustatud.
Keskkonnaamet tõdeb, et paisudega seotud mured on üle-Eestilised ning suurimaks porbleemiks ongi paisuomanikud, kes ei kiirusta oma tegevusi kooskõlastama, mis lõpuks võibki viia olukorrani nagu eile.
"Oleks veel mõni tund ja ei oleks kohale jõudnud, oleks kõik see 20 tonni kala surnud olnud, mis oleks, kui kala hinda arvestada, päris suur kahju olnud," lisas Valmer Soodla.
Zooloog ja keskkonnaekspert Nikolai Laanetu ütles, et jõgedel, kus tegelikult on kalakasvatused või kalamajandid peaksid olema täiesti erinevad tingimused paisutuste, paisutusrajatiste ehitamisel ja nende ekpluatatsioonil. "Seda ei saa teha paisuomaniku huvidest lähtuvalt," leidis ta.
Toimetaja: Aleksander Krjukov