Rail Baltic tahab võtta maad 600 omaniku valdusest ({{commentsTotal}})

Rail Balticu ideekavand.
Rail Balticu ideekavand. Autor/allikas: Majandusministeerium

Umbes 600 maaomanikku peavad osa oma valdustest loovutama planeeritava superraudtee rajamiseks, Rail Baltic läbib kolme maakonda ja Eesti osa pikkus on 210 kilomeetrit.

Selle alla jääb umbes 600 eramaavaldust, lisaks poolsada munitsipaalmaatükki ja riigimaad, kogu mahamärgitud trassi jaoks peab riik eraomanikelt kätte saama üle 500 hektari, kirjutab Maaleht.

Riik lubab maa omandada turuhinnaga, iga konkreetse maatüki või kinnistu turuväärtuse selgitavad välja atesteeritud kinnisvarahindajad.

Läbirääkimisi maaomanikega saab alustada pärast eelprojekti valmimist ning Pärnu maakonnas valmib see esimesena, sest seal on 80 protsenti uue rongitee alla jäävatest maadest riigi omanduses.

Majandusministeeriumis Rail Balticu trassi rajamise planeerimisega tegelevad Kristjan Kaunissaare ja Andres Lindemann hindavad, et kõige keerulisemaks kujunevad läbirääkimised Harjumaal, kus maa kõige kõrgemas hinnas.

Et maade võõrandamine kiiremini sujuks, on majandusministeerium algatanud mitme seaduse, sealhulgas maakorraldusseaduse ja kinnisasja sundvõõrandamise seaduse muutmise eelnõu. Pärast seda, kui sundvõõrandamise alus on kõigis kohtuinstantsides kinnituse saanud ning jõustub, algavad uuesti läbirääkimised sundvõõrandamise tasu üle.

Rail Balticu koordinaator Kristjan Kaunissaare ütles, et kui kohus on tuvastanud sundvõõrandamise alused, siis see otsus jõustub ning riik saab hakata ehitama.

Raudteele jalgu jäävate kinnistute omanikud pole aga kuigi optimistlikud nn õiglase hüvitise maksmise osas, lisaks kardetakse, et raudtee viib nende maavalduse väärtuse alla ja muudab elu ebamugavamaks.

Toimetaja: Marek Kuul



PIKK INTERVJUU
Toomas Sildam ja Artur Talvik
Talvik ei välista Kaljuranna, Tarandi, Lukase liitumist

Artur Talvik: kui jääd väga pikalt opositsiooni, siis muutud vinguviiuliksTalvik ei välista Kaljuranna, Tarandi, Lukase liitumist

Väljenditeks, mida ta ohtralt ja rõhutatud halvakspanuga kasutab, on poliitiline toiduahel ja kartellierakonnad. Olles valimiskünnise lähedal või tiba allpoolgi, lubab ta oma kodupartei tõsta järgmisel aastal mõjukaks valitsuserakonnaks. Intervjuu Toomas Sildamile annab Vabaerakonna esimees Artur Talvik.

ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: