Vabade ametikohtade arv ületas teises kvartalis 9000 piiri ({{commentsTotal}})

Köök
Köök Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides oli tänavu teises kvartalis ligi 9500 vaba ametikohta, viimati ületas vabade ametikohtade arv 9000 piiri 2008. aastal.

Vabade ametikohtade arv suurenes eelmise kvartaliga võrreldes 15 protsenti ja eelmise aasta teise kvartaliga võrreldes 13 protsenti, teatas statistikaamet.

Vabade ametikohtade määr ehk vabade ametikohtade osatähtsus ametikohtade koguarvus oli tänavu teises kvartalis 1,7 protsenti, mis oli 0,2 protsendipunkti suurem kui eelmises kvartalis ja eelmise aasta teises kvartalis.

Kõige kõrgem vabade ametikohtade määr oli majutuses ja toitlustuses ehk 3,7 protsenti, haldus- ja abitegevustes 3,5 protsenti ning info ja side tegevusalal 3,3 protsenti ja kõige madalam põllumajanduses ehk 0,3 protsenti, veevarustusega tegelevatel aladel 0,7 protsenti, ehituses 0,8 protsenti ja kinnisvaraalases tegevuses 0,8 protsenti.

Ametikohtade koguarv ja vabade ametikohtade arv oli jätkuvalt kõige suurem töötlevas tööstuses ning hulgi- ja jaekaubanduses. Võrreldes eelmise aasta teise kvartaliga kasvas vabade ametikohtade arv enim kinnisvaraalases tegevuses, majutuses ja toitlustuses ning elektrienergia tegevusalal. Enim vähenes aastaga vabade ametikohtade arv põllumajanduses, mäetööstuses ja muudes teenindavates tegevustes.

Piirkondlikult asusid vabadest ametikohtadest 70 protsenti Harju maakonnas, sealhulgas Tallinnas, järgnesid Tartu maakond üheksa protsendiga ja Ida-Viru maakond viie protsendiga.

Vabade ametikohtade määr oli jätkuvalt kõige kõrgem Harju maakonnas ehk 2,1 protsenti ning madalaim Viljandi 0,7 protsendiga, Hiiu 0,8 protsendiga ja Rapla maakonnas 0,8 protsenti.

Vabadest ametikohtadest ligi 7200 ehk 76 protsenti olid erasektoris ning ligi 2300 ehk 24 protsenti avalikus sektoris.

Vabade ametikohtade määr oli tänavu teises kvartalis kõrgeim välismaa eraõiguslikele isikutele kuuluvates asutustes ehk 2,5 protsenti ja riigile kuuluvates asutustes 2,1 protsenti ning madalaim Eesti eraõiguslikele isikutele kuuluvates asutustes 1,5 protsenti ning kohalikes omavalitsustes 1,1 protsenti.

Toimetaja: Marek Kuul



Kaader filmist CSI.

Kohtusemiootika: miks on kohtuteaduses palju vigu?

Koomik John Oliver seadis hiljutises telesaates „Last Week Tonight“ küsimuse alla kohtuteaduse valiidsuse. Populaarsed teleseriaalid nagu „CSI“ kultiveerivad ühiskonnas ettekujutust kohtuteadusest, mis suvaliste ettejuhtuvate tõendite põhjal suudab tõsikindlalt tuvastada kellegi süü või süütuse.

tehnikakommentaar
TÜ eksperimentaalpsühholoogia professor Jüri Allik

Jüri Allik: Eesti teadus on häbiväärselt alarahastatud

Eestis tegutseb sedavõrd palju maailmatasemel tippteadlasi, et teadus sobiks Eesti Nokiaks, leiab akadeemik ja eksperimentaalpsühholoog Jüri Allik. Kuigi teaduse olulisusele rõhuvad sageli ka poliitikud, peegeldub see aga ainult sõnades, mitte riigieelarves.

Pärnu elanike arvu vähenemine on pidurdunud.

Pärnu rahvaarvu vähenemine on pidurdunud

Uues omavalitsuses, suures Pärnus elab selle aasta seisuga üle 50 000 inimese. Kui mõned aastad tagasi lahkus Pärnust kesmiselt 500 inimest aastas, siis mullu vähenes Pärnu ning sellega liitunud Paikuse, Audru ja Tõstamaa elanikkond kokku vaid 90 inimese võrra.

Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui ka tsensoreid, aga tööharjumustelt oli ta vanakurat ise nii enda tervise kui ka teiste vastu.

Juhan Parts

Eesti muredest prii Juhan Partsi tööpõld laiub nüüd Ukrainast Aafrikani

Euroopa Kontrollikoja liige Juhan Parts on Eesti muredest vaba mees, kes kodumaa asjadel silma peal hoiab, aga mõtleb nüüd probleemidele Ukrainast Aafrikani. Toomas Sildam kohtus Juhan Partsiga reedel riigikogu kohvikus, kui Parts oli lõpetanud just kohtumise parlamendi Euroopa Liidu asjade komisjoniga.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: