Sõerd ideest sotsiaalmaksulangus ära jätta: see plaan haigekassa päästmiseks ei kõlba ({{commentsTotal}})

Kui tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski on öelnud, et tuleval aastal sotsiaalmaksu langetamise ära jätmine lahendaks tükiks ajaks ravikindlustuse rahanappuse, siis riigikogu rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd leiab, et maksu võiks hoopis rohkem langetada ja erasektori investeeringuid meditsiinis suurendada.

Ossinovski viitas tänases Postimehes avaldatud intervjuus, et Reformierakonna nõudmisel on tehtud poliitiline valik langetada ravikindlustuse sotsiaalmaksu, aga kui sellest laekumata jääv raha ravikindlustusse tuleks, oleksid järgmised kümme aastat enam-vähem.

Sõerd ütles ERRi portaalile, et ei pea sellist plaani heaks. Tegelikult peaks majanduse ergutamiseks sotsiaalmaksu alandama rohkem kui 0,5 protsenti ja lisaks võimaldaks töötukassa finantsseis langetada ka töötuskindlustusmakset, seda takistab aga vajadus hoida riigieelarve struktuurset tasakaalu.

"Kui oleks sotsiaalmaksu langetus pluss töötuskindlustusmakse [langetamine] kas 0,2 või 0,3 protsenti, siis juba oleks tööjõu maksukoormuse langetuse mõju suurem ja tuntavam," tõi ta välja. "Teiseks, mis puudutab ravikindlustuseelarvet ja haigekassa seisu, siis on selge, et praeguseks ilmnenud probleemid haigekassa eelarvega ja järjest suurenevate kuludega vananeva ühiskonna olukorras näitavad, et probleem ei ole ajutine, siin on vaja midagi ümber korraldada".

Esimese lahenduskohana näeb ta erasektori investeeringute meditsiini tagasi toomist, võttes eeskujuks näiteks Suurbritannia, Hollandi ja Saksamaa praktika. Neis riikides on vananevast rahvastikust tingitud rahastamisraskustele leitud väljapääs erasektori suuremas kaasamises.

Eestis on aga turu vabale konkurentsile avamise asemel liigutud täpselt vastupidises suunas, sõnas Sõerd. Kahanemas on nii haigekassa poolt erasektorilt tellitud ravijuhud kui ka erasektori investeeringud tervishoiusüsteemi.

"Praegu on erakliinikud võrreldes riikliku haiglavõrgu raviasutustega ebasoodsamas olukorras. /.../ Haigekassa tellib teenused riigi haiglavõrgu raviasutustelt, eelkõige täidab nendega nõudluse ära ja nendelt riigi haiglavõrgu haiglatelt ei võta haigekassa ju ka hinnapakkumist, sest tervishoiuteenuste piirhinnad on valitsuse poolt kehtestatud. Konkurents ei toimi nii nagu ta võiks ja see olukord tõrjub erasektorit eemale - nii meie siseriiklikke investeeringuid kui ka väljastpoolt tulevaid," lausus ta.

Konkurents peaks Sõerdi hinnangul raviteenuste hindu langetama ja aitaks seega sama raha eest rohkem ja mitmekesisemaid teenuseid pakkuda.

"Inimestel võiks olla valikuvõimalus, et saaks valida nii riigi haigekassasüsteemi kui ka eraravi, erakliinikute vahel," leidis rahanduskomisjoni liige, kelle andmetel katab erasektor praegu vaid kaks protsenti haiglaravist ja kümme protsenti ambulatoorsest ravist.

Suhkrumaks Sõerdi arvates soovitud tulemust ei tooks

Jevgeni Ossinovski ütles täna BNSile, et kavatseb teha valitsusele ettepaneku kehtestada magustatud jookidele suhkrumaks, et lahendada suhkruga magustatud jookide tarbimisest põhjustatud laste ülekaalulisust ja rasvumist ning selle halba mõju tervisele. Suhkrumaks peaks toote hinda mõjutama vähemalt 10-15 protsendi ulatuses.

Sõerd laitis maha ka selle plaani, põhjendades, et Soomes on see idee juba ära proovitud ja ebaõnnestunud.

"Miks me peaksime hakkama teiste riikide vigu kordama?" ei mõistnud ta.

Riigikogu liige selgitas, et majanduse arengut tuleb vaadata tervikuna ja uute maksude sissetoomine häirib tugevalt toiduainetetööstust, rääkimata sellest, et ei täida seda eesmärki, mis temalt oodatakse.

Ta lisas, et majanduse arengule on tähtis ikkagi tööjõumakse langetada. "Küsimus on selles, et maksulangetus võiks olla suurem ja tuntavam, aga ma saan aru, et praegu vist ei ole võimalusi suuremaks maksulangetuseks," nentis Sõerd.



ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: