Restoranid saavad ökomärgistuse edaspidi lihtsamalt ({{commentsTotal}})

{{1473320418000 | amCalendar}}

Valitsus kiitis heaks seadusemuudatuse, mis võimaldab toitlustusettevõtetel senisest rohkem kasutada ökomärki, kui toorainest suurem osa on pärit mahepõllundusest.

Kehtiv seadus võimaldab toitlustusettevõttes kasutada riiklikku ökomärki, kui vähemalt 95% kasutatavast toorainest on mahepõllumajandusest, kuid seda on paljudes ettevõtetes keeruline täita.

Eelnõu pakub võimaluse näidata mahetooraine protsentuaalselt osakaalu kolmes vahemikus: 20-.50% toorainest on mahe; 50-80% toorainest on mahe; 80-100% toorainest on mahe.

Vahemikku on võimalik arvestada ettevõttesse eelmisel kuul toidu valmistamiseks toodud põllumajandustoodete koguse või maksumuse põhjal. Andmed saadakse ettevõtte raamatupidamisdokumentidest ning toitlustajatele antakse võimalus ise otsustada, kas osakaalu arvestamise aluseks võetakse toodete kogus või maksumus.

Seaduse jõustumine on eelnõu kohaselt ette nähtud 2017. aasta 1. märtsil.

Eestis on täna juba ligi 17% kogu põllumajandusmaast mahepõllumajandusliku tootmise all. Selle näitajaga oleme Euroopas esirinnas, kuid suur osa mahetoodangust turustatakse praegu veel tavatoodanguna ning ka toitlustajad kasutavad mahetoorainet sageli sellele viitamata. See ei võimalda mahetootjatel oma toodangust väärilist hinda saada.

Seaduse muudatus annab mahetoidu pakkumisest huvitatud toitlustajatele ühe täiendava lihtsustatud võimaluse mahetooraine kasutamisele viitamiseks spetsiaalselt toitlustajatele väljatöötatud märgi kaudu, millega on võimalik näidata toitlustusettevõttes kasutatava mahetooraine protsentuaalselt osakaalu ka siis kui see jääb alla 95 protsendi.

Hotellide ja restoranide liidu esindaja Kristel Nõmmik, kes on ühtlasi Nordic Hotel Forumi toitlustus- ja konverentsijuht, ütleb, et mõte on iseenesest hea, aga suurendab juba niigi mahuka paberimajanduse all kannatavate kokkade tööd.

"Tegelikult on tõesti täna nii, et paljud head kokad, kes võiksid terve oma tööpäeva head sööki, siis tegelikult on nad poolenisti bürootöötajad," kommenteeris Nõmmik "Aktuaalse kaamera" vahendusel.

Teiseks kergitab märgi kasutuselevõtt toidu hinda ning maaeluminister Urmas Kruuse ei eitagi, et see on üks muudatuse eesmärk.

"Meil põllumajanduses ja maaelus on kogu aeg oluline see, et anda tootele lisandväärtust ja kui me teame seda, et mahetootmine oma olemuselt on kindlasti kallim, see tähendab seda, et selle eest tuleks ka tarbijal maksta suuremat hinda," lausus minister.

Kuivõrd õiglaseks pidada aga olukorda, kus pea 100% mahetoitu pakkuvate restoranide kõrval võivad end mahedaks nimetada ka need, kelle toorainest vaid 20% on mahedat päritolu?

"95 tähendab põhimõtteliselt, et kõik tingimused on täidetud ja tegelikult 20 tähendab, et ainult üks viiendik nendest, et seda on natuke vähe. Mulle tundub see vahemik küll veidike suure võitu ja kui küsimus on mingisugustes järkudes või väga raskesti eristatavas vahes, siis mulle võib-olla päris õiglane see ei tundu," vastas Kristel Nõmmik.

Toimetaja: Priit Luts



Toomas Sildam on ERR-i toimetaja.

Toomas Sildam: kirka Ratase valitsuse vundamenti

Urmas Reinsalu vastutegevus kooseluseadusele on muutnud ta sotsidele märgilise tähendusega oponendiks, kuid umbusaldades Reinsalu, riskiks sotsid valitsusliidu lammutamisega, leiab nädalakommentaaris Toomas Sildam.

uudised
TÜ eksperimentaalpsühholoogia professor Jüri Allik

Jüri Allik: Eesti teadus on häbiväärselt alarahastatud

Eestis tegutseb sedavõrd palju maailmatasemel tippteadlasi, et teadus sobiks Eesti Nokiaks, leiab akadeemik ja eksperimentaalpsühholoog Jüri Allik. Kuigi teaduse olulisusele rõhuvad sageli ka poliitikud, peegeldub see aga ainult sõnades, mitte riigieelarves.

Pärnu elanike arvu vähenemine on pidurdunud.

Pärnu rahvaarvu vähenemine on pidurdunud

Uues omavalitsuses, suures Pärnus elab selle aasta seisuga üle 50 000 inimese. Kui mõned aastad tagasi lahkus Pärnust kesmiselt 500 inimest aastas, siis mullu vähenes Pärnu ning sellega liitunud Paikuse, Audru ja Tõstamaa elanikkond kokku vaid 90 inimese võrra.

SUUR LUGU: VALDO PANT 90
Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui ka tsensoreid, aga tööharjumustelt oli ta vanakurat ise nii enda tervise kui ka teiste vastu.

Juhan Parts

Eesti muredest prii Juhan Partsi tööpõld laiub nüüd Ukrainast Aafrikani

Euroopa Kontrollikoja liige Juhan Parts on Eesti muredest vaba mees, kes kodumaa asjadel silma peal hoiab, aga mõtleb nüüd probleemidele Ukrainast Aafrikani. Toomas Sildam kohtus Juhan Partsiga reedel riigikogu kohvikus, kui Parts oli lõpetanud just kohtumise parlamendi Euroopa Liidu asjade komisjoniga.

uudised
uudised
intervjuu viimasel tööpäeval
Tõnis Lukas ja Toomas Sildam Eesti Rahva Muuseumis.

Tõnis Lukas: erakonnapoliitika saali ERM-i ei tule

Reedel on Tõnis Lukase viimane tööpäev Eesti Rahva Muuseumi (ERM) direktorina. Alljärgnev Toomas Sildami intervjuu temaga on kiire ja veidi rappuv vankrisõit läbi mineviku, oleviku ja riivates tulevikku.

MUUTUV MEEDIAÄRI
ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: