Vara üles: mõne lapse koolitee algab veel enne seitset ({{commentsTotal}})

Mõni laps istub juba enne seitset koolibussi, et kaheksaks tundides olla.
Mõni laps istub juba enne seitset koolibussi, et kaheksaks tundides olla. Autor/allikas: Hanna Samoson /ERR

Sotsiaalministri määrusega on paika pandud, et koolitunnid ei või alata enne kella kaheksat ning põhikooli- ja gümnaasiumiseadus sätestab, et koolitee ei tohiks enamikul õpilastest võtta kauem kui tunni. Siiski on üksjagu ka neid lapsi, kes peavad juba enne seitset koolibussile istuma, et kaheksaks tundidesse jõuda.

Isegi Tallinna äärelinnas võib koolijütse juba kell seitse hulgakesti bussipeatuses transporti ootamas näha. Maapiirkonnas, kus paljud lapsed sõltuvad koolibussist, algab nii mõnegi lapse koolitee aga veelgi varem, ja nii hommikust hommikusse, aastast aastasse.

Kui pealinna kool võib lubada omale luksust alustada algklasside tundidega näiteks teisest tunnist, siis maapiirkonnas sellist võimalust pole - koolibuss toob õppurid kindlaks kellaajaks kohale ja sellest koolikorralduses lähtutaksegi.

Seadus sätestab, et vähemalt 80% põhikooliõpilastest peaks kooli jõudma kuni ühe tunniga, nii et seaduse silmis on varase stardiga kõik korras. Hariduskorraldajad lähtuvad varase alguse puhul pigem seisukohast, et mida varem alustada, seda varem saab ka õhtule. Iseasi, mida kella kuuest ärkavad lapsed ise sellest arvavad.

Koolibuss väljub 6.49

Kuusalu vald teeb koolikorralduses koostööd Loksa vallaga: koolibussiliinide hommikused "piimaringid" korjavad lapsed mõlemast vallast kokku ning poetavad nad siis riburadapidi Kuusalu, Kolga, Vihasoo ja Loksa koolide juures maha, lasteaialapsed lasteaedadesse. Ehkki vahemaad pole suured, kestab "kaugemalt nurga" tulijate sõit kuni tunni, sest peatub koolibuss ju pea igas külas ning käib ühe kooli juurest teise juurde.

Sellisest transpordikorraldusest johtuvalt on paigas ka koolide algusajad, mida nihutada ei saa: Kuusalu keskkoolis algavad tunnid kaheksast, Loksa gümnaasiumis 8.15, Vihasoo lasteaed-algkoolis 8.30 ning Kolga koolis kell üheksa.

"See on valla poolt paika pandud, sest koolibussid käivad nii," kommenteerib Kuusalu keskkooli direktor Vello Sats. Kuusalus on seetõttu tunnid juba ajalooliselt ikka kell kaheksa alanud.

Kaua kellegi sõit kooli kestab, sõltub elukohast, kuid ekstreemsemal juhul tuleb lapsel varahommikul tõepoolest terve tund koolibussis loksuda. Nii näiteks astub igal argihommikul neli koolilast kell 6.49 Parksist koolibussile, et 7.45 Kuusalus bussilt maha astuda. Kell 6.52 tuleb Vanakülast neile veel kaks koolikaaslast seltsiks.

Ehkki autoga sõidaks Parksist Kuusallu 20 minutiga, tuleb koolibussile astuda juba 6.49, et 7.45 kohale jõuda.

Kõige kaugem punkt, kust Kuusallu tullakse, on Eesti põhjapoolseim tipp Juminda, koolist 30 kilomeetrit eemal. Selle kandi lapsed sõidavad koolibussiga kohale, loksudes varahommikul 40 minutit.

Loksa kakskeelsesse kooli, kus tunnid algavad 8.10, stardivad Valgejõe lapsed 15 kilomeetri kauguselt juba kell 7.15, sest palju peatusi teeb teekonna aeglaseks.

Kolga kool on algusajaga rahul

Kolga kooli direktor Tõnu Valdma on tundide algusajaga kell üheksa selgelt rahul. "See on niimoodi välja kujunenud ja meile on see klappinud."

Valdma selgitab, et varem sõitsid koolibussid koolide tahtmise järgi, nüüd paneb trajektoorid paika aga vald ning koolid peavad selle korraldusega leppima.

Valdma tõdeb, et nende kooli sõidetakse nii koolibussi kui ka liinibussiga.

Enamiku Kolga kooli lapsi toob koolibuss kohale kümme minutit enne tundide algusaega ehk 8.50-ks, kuid on ka erand - üks liinidest poetab jütsid maha juba 8.10, nii et neil tuleb tundide alguseni veel 50 minutit aega parajaks teha. Selliseid lapsi siiski palju pole - praegu on neid väikese kooli perest viis.

Ehkki nii Loksa kui ka Kuusalu kandi lastel oleks lähem käia oma kodukandi koolis, eelistavad mitmed Kolga kooli just selle väiksuse pärast - klassides õpib 15-22 last.

Ehkki need on vaid mõned näited, on Eestimaa täis maakoole, millest paljudes algavad tunnid küll kaheksast, ent koolitee juba tund ja enamgi varem. Valikuid kooli kasuks tehakse erinevatel asjaoludel, kuid alati valikuid polegi.



ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: