Kallas: kampaanias muutusi ei tule - lisatud pressikonverentsi video ({{commentsTotal}})

{{1473408678000 | amCalendar}}

Reformierakonna presidendikandidaat Siim Kallas ennustas, et Kaljuranna kandideerimisotsuse mõjul seisab neil valimiskogus ees tõsine vastasseis. Pressikonverentsil rõhutas ta, et oma valimiskampaania plaanis ta muutusi tegema ei hakka.

"Kampaania plaane see ei muuda," ütles Kallas reede pärastlõunal pressikonverentsil. "Iga lisanduv kandidaat sööb hääli - kõigilt teistelt kandidaatidelt. /.../ Kaljurand võtab ilmselt ära hääli hoopis rohkem Mailis Repsilt ja Allar Jõksilt."

"Valijameestel, kes üle Eesti tulevad kokku, on raske tagasi minna ilma tulemuseta," prognoosis Kallas presidendi valimist valimiskogus. "Motiveeritus ühise platvormi leidmiseks võiks olla suur."

Kallas prognoosis enda jõudmist valimiskogu teise vooru. Teist kandidaati, kes sinna võiks jõuda, ta ennustada ei soovinud.

Valitsuse lagunemist või peaministri vahetumist Kallas ei näe. Samuti ei soovinud ta vastata küsimusele, kes võiks saada Kaljuranna asemel välisministriks. Ta tõrjus sel teemal mitmeid ajakirjanike küsimusi, korrtes, et see on peaministri otsus.

Kallas tõdes, et olukord valimiskampaanias on kahtlemata muutunud.

Kallas ütles ajakirjanikele, et kohtub järgmisel nädalal igal päeval omavalitsustegelastega.

Reformierakonna sisepingete kohta Kallas detailsemaid kommentaare ei andnud: "Reformierakond on oma otsuse teinud."

Vastuseks küsimusele, mida ta hakkab tegema, kui presidendiks ei saa, ütles Kallas: "Ma olen edasi Siim Kallas." Ka lubas ta "kõigis tulevastes ametites" jätkata loengutega Tartu ülikoolis.

"Iga president, kes valitud saab, peab põhiseaduse kohaselt olema erakondade ülene. Ilma erakondade toetuseta presidendiks ka ei saa," märkis Kallas Kaljuranna poolt rõhutatud sõltumatust kommenteerides.

Kallas tuletas meelde, et just tema oma väljatulekuga mais on andnud presidendivalimistele seekordse hoo.

„Ma arvan, et mõnes mõttes on presidendivalimised jõudnud sinna, kuhu nad loogiliselt jõudma pididki," ütles Kallas reede hommikul tehtud avalduses. "Mina, Marina Kaljurand ja kõik teised kandidaadid konkureerime valijameestekogus 24. septembril. Tänane otsus näitab, et valjameestekogus ootab meid ees tõsine vastasseis."

 

Allikas: ERR



ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: