Saarts: Kallase põrumine võib Rõivase positsiooni nõrgendada ({{commentsTotal}})

{{1473415140000 | amCalendar}}

Politoloog Tõnis Saartsi hinnangul võib peaminister Taavi Rõivase positsioon Reformierakonnas halveneda, kui erakonna kandidaat Siim Kallas nüüd seoses Marina Kaljuranna kandideerimisega presidendivalimistel ebaõnnestub.

"See võib veenda Rõivase vastaseid, et mil moel ta siis olukorda valitseb ning kas ta tegi õigeid otsuseid," ütles Saarts ERR-ile.

Samas võib Reformierakonna esimees Rõivas Saartsi sõnul viidata, et Kallase esitamine oli Reformierakonna otsus ja Kaljurand tegutseb praegu erakonnast sõltumatu kandidaadina.

"Kaljurand pole Reformierakonnaga ametlikult seotud ja see on Rõivasele kasuks," tähendas Saarts.

Saarts ütles, et omaette küsimus on see, millistest erakondadest Kaljurand valimiskogus toetuspinna leiab.

Kallase ja Kaljuranna toetajate vahel on Reformierakonna juhatuses tõsised erimeelsused, kuigi juhatus otsustas häältega 12:2 toetada Reformierakonna presidendikandidaadina Kallast.

Saartsi sõnul ei saa hetkel milleski kindel olla. "Hetkeseis on see, et tõenäoliselt läheb valimiskokku viis kandidaati. Tulemus võib olla üsna ennustamatu, isegi selles osas, mis puudutab teist vooru, et millised neist kandidaatidest teise vooru lähevad. Jah, on teatud favoriite, aga milleski kindel ei saa olla," ütles Saarts "Aktuaalsele kaamerale".

Saarts arvas, et Marina Kaljuranna suurimaks plussiks on täna see, et ta tõepoolest saab ennast välja käia kui erakondadeülest kandidaati.

"Paar kuud tagasi seostati teda väga selgelt Reformierakonnaga, nüüd on ta mõnes mõttes Reformierakonna establishmentiga pahuksis ja see tähendab ka seda, et võib-olla teistesse erakondadesse kuuluvatel valijameestel on tema poolt kergem hääletada. Ja kahtlemata ka avalik toetus avaliku arvamuse uuringute järgi," kommenteeris Saarts.

Saartsi hinnangul on Kaljuranna poolt ohustatud need kandidaadid, kes samuti rõhuvad sellele, et nad on kuidagi tänaste võimuerakondade, ennekõike Reformierakonna suhtes kriitilised. "Mõnevõrra võib ta ohustada näiteks [Allar] Jõksi hääli, võib-olla mingil määral ka [Mart] Helme hääli ja loomulikult Reformierakonna enda leeris on lõhe."

Saarts ütles, et tekib küsimärk, kas niipaljud hääletavad nüüd Siim Kallase poolt, kui oleks olnud ilma Marina Kaljuranda mängu toomata.

Saarts ei uskunud, et presidendivalimised võivad kaasa tuua valitsuskoalitsiooni lagunemise. Presidendivalimiste riigikokku tagasi minemine tooks aga tema hinnangul poliitilise kriisi.

"Seda ei saa sugugi mitte välistada, et valimiskogus valimised ebaõnnestuvad. Eriti sel juhul, kui teise vooru saavad kandidaadid, kes on vastuvõetamatud mõnele suuremale erakonnale. Siis tõenäoliselt pannakse tühjad sedelid kasti ja see asi läheb riigikokku. Aga samal ajal tuleb arvestada seda, et kindlasti valijamehed tunnevad teatud vastutust ja kõik teavad kui valimiskogu ei suuda presidenti ära valida, siis me räägime ikkagi väga tõsisest poliitilisest kriisist," lõpetas Saarts.

Toimetaja: Indrek Kuus, Aleksander Krjukov



Kaader filmist CSI.

Kohtusemiootika: miks on kohtuteaduses palju vigu?

Koomik John Oliver seadis hiljutises telesaates „Last Week Tonight“ küsimuse alla kohtuteaduse valiidsuse. Populaarsed teleseriaalid nagu „CSI“ kultiveerivad ühiskonnas ettekujutust kohtuteadusest, mis suvaliste ettejuhtuvate tõendite põhjal suudab tõsikindlalt tuvastada kellegi süü või süütuse.

tehnikakommentaar
TÜ eksperimentaalpsühholoogia professor Jüri Allik

Jüri Allik: Eesti teadus on häbiväärselt alarahastatud

Eestis tegutseb sedavõrd palju maailmatasemel tippteadlasi, et teadus sobiks Eesti Nokiaks, leiab akadeemik ja eksperimentaalpsühholoog Jüri Allik. Kuigi teaduse olulisusele rõhuvad sageli ka poliitikud, peegeldub see aga ainult sõnades, mitte riigieelarves.

Pärnu elanike arvu vähenemine on pidurdunud.

Pärnu rahvaarvu vähenemine on pidurdunud

Uues omavalitsuses, suures Pärnus elab selle aasta seisuga üle 50 000 inimese. Kui mõned aastad tagasi lahkus Pärnust kesmiselt 500 inimest aastas, siis mullu vähenes Pärnu ning sellega liitunud Paikuse, Audru ja Tõstamaa elanikkond kokku vaid 90 inimese võrra.

Valdo Pant

Valdo Pant: ühel päeval atakiga haiglas, järgmisel süstamatkal

Tõenäoliselt ei saa me kunagi lõpuni teada, milline inimene oli Valdo Pant, kuna ajaga on hakatud teda kohati lausa müstifitseerima. Eesti ringhäälingu esimene tõeline telestaar suutis kolleegide sõnul võluda šarmiga nii tavainimesi kui ka tsensoreid, aga tööharjumustelt oli ta vanakurat ise nii enda tervise kui ka teiste vastu.

Juhan Parts

Eesti muredest prii Juhan Partsi tööpõld laiub nüüd Ukrainast Aafrikani

Euroopa Kontrollikoja liige Juhan Parts on Eesti muredest vaba mees, kes kodumaa asjadel silma peal hoiab, aga mõtleb nüüd probleemidele Ukrainast Aafrikani. Toomas Sildam kohtus Juhan Partsiga reedel riigikogu kohvikus, kui Parts oli lõpetanud just kohtumise parlamendi Euroopa Liidu asjade komisjoniga.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: