Helme seab kahtluse alla Kaljuranna kandideerimisõiguse, siseministeeriumi kinnitusel on see olemas ({{commentsTotal}})

{{1473414769000 | amCalendar}}
Martin Helme riigikogus presidendivalimiste ajal.
Martin Helme riigikogus presidendivalimiste ajal. Autor/allikas: Hanna Samoson /ERR

EKRE riigikogu fraktsiooni esimees Martin Helme leiab, et Marina Kaljuranna otsus presidendiks kandideerida sööb eelkõige Reformierakonna kandidaadi Siim Kallase hääli valimiskogus, aga kahjustab ka IRL-i ja Vabarekonna kandidaadi Allar Jõksi šansse. Ühtlasi pani Helme taas kahtluse alla Kaljuranna õiguse kandideerida, kuid siseministeeriumi kinnitusel Kaljurannal nõutava sünnijärgse kodakondsusega probleemi pole.

"Niisiis, Kaljurand ikkagi kandideerib. Astus lausa ministri kohalt tagasi, et võimendada oma märtri mainet ja kasvatada kaastunde kapitali. Kuidas see valimiste dünaamikat muudab?" kirjutas Helme sotsiaalmeedias.
"Eelkõige sööb ta muidugi ära Kallase hääli, aga küllap võtab ka mingi osa sood, mis tähendab, et kahjustab ka Jõksi šansse. Meid see väga ei kõiguta, pigem teeb ta Mardi võimalused paremaks, sest ajab hääli veelgi rohkem lõhki ja toob teise vooru saamise läve allapoole."

Helme märkis, et "näeb selgelt", kuidas toimub infooperatsioon "ehk katse kloppida üles (meedia)hüsteeria, mille laineharjal tahetaksegi olematu poliitkogemuse tõttu lihtsasti suunatav mitte-eestlane presidendiks upitada".

"See hüsteeria või maania peab aitama varjata asjaolu, et Kaljurand on Reformierakonna ühe tiiva käepikendus. Hüsteeria on vajalik, et ratsionaalne loogika - ütled Marina, mõtled Autorollo ja härra Nilsson - ei pääseks kõlama," märkis Helme.

Teiseks on see Helme hinnangul vajalik, et üles ei tuleks küsimust Kaljuranna õigusjärgsest kodakondsusest.

"Meile teadaolevalt sai ta kas 1991. aasta lõpus või 1992. aasta alguses kodakondsuse mitte õigusjärgsuse alusel, vaid valitsuse eriotsusega," kirjutas Helme. "Väga sobivalt on valitsuse selle perioodi arhiiv pandud praegu kolima ja toimikuid ei ole võimalik leida."

Helme viitas seadusele, mis ütleb, et kandidaat peab esitama tõestuse oma õiguse kohta kandideerida. "Seega on see Kaljuranna kohustus esitada dokumentaalne tõestus mitte oma kodakondsuse kohta, vaid oma kodakondsuse õigusjärgsuse kohta."

Siseministeerium vastas ERR-i palvele kontrollida, kas rahvastikuregistri ja presidendi valimise seaduse järgi on Kaljurannal õigus presidendiks kandideerida lakooniliselt: "Marina Kaljurand on sünnijärgne Eesti kodanik."

Toimetaja: Indrek Kuus



uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: