Uudistepäeva kokkuvõte 9. septembril: Kaljurand soovib loobuda ministriportfellist, Kredexil on raskusi toetuse tagasisaamisega ja kiled nurka, digiõpikud on tulemas
Siin on valik uudiseid, mis on kujundanud tänast uudistepäeva!
Kaljurand kandideerib presidendiks
Välisminister Marina Kaljurand teatas keskpäeval peetud pressikonverentsil, et täna on tema viimane päev välisministri ametis, kuna on otsustanud paluda valijameeste toetust ja kandideerida valimiskogus presidendiks.
Seejuures ei soovinud Kaljurand spekuleerida, kui paljude valijameeste toetus tal praegu on, kuid kinnitas sellegipoolest, et tema kandidatuurile on toetust avaldanud nii parlamendierakondade poliitikud kui ka inimesed omavalitsustest.
Kaljuranna peamine rivaal Reformierakonna kandidaat Siim Kallas leidis, et Kaljuranna kandidatuur on presidendivalimiste loogiline jätk, mistõttu ei muuda antud otsus Kallase sõnul tema seniseid plaane.
Kredex ei saa elektriautode toetuse väärkasutajatelt raha tagasi
Seaduseauk võib võtta Kredexilt õiguse elektriautode soetamiseks antud toetuse tagasinõudmiseks ka juhul, kui raha reaalselt elektriautodele ei kulutatud, sest välisõhu kaitse seaduses pole sätestatud toetuse tagasinõudmise korda.
Juba ülemöödunud aastal sai selgeks, et mõned ettevõtted pole elektriauto ostuks eraldatud raha sihipäraselt kasutanud ning Kredex oli sunnitud toetuse tagasi saamiseks koostama haldusakti, mille aga mõned ettevõtted kohtus vaidlustasid.
Kuigi Kredex sai halduskohtus õiguse ei soostunud kohtutäiturid toetusi tagasi nõudma, sest nende hinnangul pole Kredexi koostatud haldusakt täitedokument. Seejuures kehtiks täitedokumendina halduskohtu otsus, kuid selles pole märgiud, kes kellele ja kui palju maksma peab.
15 aastat pärast metanoolitragöödiat ostab salaalkoholi neli protsenti tarbijaist
Täna 15 aastat tagasi algas metanoolitragöödia, kui 2001. aasta septembris suri mõne päevaga metanooli joomise tõttu 68 inimest. Praeguseks on salaalkoholi osakaal turul toonasest tunduvalt väiksem - konjunktuuriinstituudi andmetel ostis seda mullu neli protsenti alkoholitarbijatest.
Konjunktuuriinstituudi teadustöötaja Elmar Orro sõnul sõltub salaalkoholi tarvitamise osakaal paljuski majanduse käekäigust.
Majanduskasvu aastatel 2006-2008 oli salaalkoholi osakaal turul suhteliselt madal, aga kui majandus 2010. ja 2011. aastal langema hakkas, siis hakati ka illegaalset alkoholi rohkem jooma.
Nüüdseks on osakaal taas vähenenud, kuid aktsiisitõusud võivad seda muuta.
Ilmateade: nädalavahetus tuleb päikseline
Homme ennelõunal on pilves selgimistega ilm, kohati püsib udu ja sajab vähest vihma. Pärastlõunal pilvisus hõreneb. Kohati sajab hoovihma, suurem on sajuvõimalus Kesk- ja Põhja-Eestis. Puhub edela- ja läänetuul 2-8 m/s. Õhutemperatuur on 18..22°C.
Pühapäeval on aga vahelduva pilvisusega peamiselt sajuta ilm. Puhub läänekaare tuul 3-9 m/s. Õhutemperatuur on 18..23°C.
Kiletamise mure võib kaduda: digitaalsed õpikud tulekul
Iga kooliaasta alguses ummistavad kaupluste koolitarvete osakondi murelikud lapsevanemad, kes ei leia eri formaadis õpikutele-töövihikutele sobivas formaadis pabereid ja kilekaasi. Juba järgmisest õppeaastast võib see aga saada möödanikuks, kui lapsevanematele muutuvad kättesaadavaks digiõpikud.
Juba möödunud aasta maikuust kehtib haridusministeeriumi nõue, et õppekirjandus oleks digitaalselt kättesaadav. Kui praegu on veel ülemineku- ja katsetuste aeg, siis järgmiseks sügiseks võib lahendus juba reaalselt koolilasteni jõuda.
"Paari aasta jooksul on kõik eesti õpikud digitaalsed. Ma arvan, et juba järgmisel aastal ei pea lapsed neid asju kotti toppima: paberõpikut vaatavad koolis ja digitaalset kodus," selgitab Avita peatoimetajale Ly Kriiska. Päris ära paberõpikud tema hinnangul niipea ei kao.
Loova õppimise ekspert: lastele tuleb anda võimalus vigu teha
Vigade tegemisele viltu vaatav haridussüsteem pärsib loova ning kriitilise mõtlemise arengut, tootes sellega ühiskonnale praktiliselt kasutuid inimesi, leiab USA füüsik ja loova õppimise ekspert Ed Sobey.
"Me õpime elus peaaegu kõike katse ja eksituse meetodil, olgu selleks jalgrattasõit, keeled või kahel jalal käimine. Kuigi see on inimestele midagi sedavõrd iseloomulikku, jääb see kooliukse taha. Otseloomulikult, kui sul on vaja inimesi, kes teavad peast definitsioone, on laste vaikselt laua ja õpiku taha istuma panemine mõistlik mõte. Kuid kui tahad inimesi, kes reaalselt midagi korda saadaksid, pead andma neile võimaluse juba koolis asjadele käed külge panna," märkis Sobey.
Mees tõi välja, et näiteks Ameerika Ühendriikides küündib keskkoolist väljalangevus viimastel aastatel 40 protsendini. "Kui sunnid inimesi niimoodi õppima, kukubki märkimisväärne osa õpilastest lihtsalt läbi. Mitte ükski ühiskond ei saa endale lubada, et sedavõrd suur osa järgmisest põlvkonnast jääb produktiivsest majandusest kõrvale, kuna neil pole sobivat haridust. Praegusel süsteemil on selged puudused, kuid selle muutmise asemel teeme lihtsalt rohkem teste ja anname ette rohkem materjali," laiendas Sobey
Toimetaja: Allan Rajavee