Ilves: välisministri ametikoha ümber valitseb häiriv ebaselgus ({{commentsTotal}})

President Toomas Hendrik Ilvese sõnul valitseb välisministri ametikoha ümber häiriv ebaselgus ning ta soovib esimesel võimalusel olukorda peaministriga arutada.

"Ma näen siin häirivat ebaselgust," ütles president Toomas Hendrik Ilves vastuseks BNS-i palvele kommenteerida välisministri ümber toimuvat segadust. "Senine välisminister esitas peaministrile lahkumisavalduse ja ütles, et 9. september on tema viimane tööpäev. Peaminister ütles, et senine välisminister jätkab. Vabariigi presidendina, kes põhiseaduse kohaselt esindab Eestit välissuhtluses, soovin ma teada, kes täidab 10. septembril Euroopa Liitu ja NATO-sse kuuluva Eesti välisministri kohuseid," ütles Ilves reede õhtul BNS-ile.

Tema sõnul ei tohi riigis olla mingit ebaselgust. "Eesti vajab välisministrit iga päev. Olen kindel, et me arutame seda olukorda peaministriga niipea kui võimalik," lisas Ilves.

Peaminister Taavi Rõivas ütles reedel, et ei kiirusta välisministri Marina Kaljuranna ametist lahkumise avalduse viimisega presidendi ette. "Tänase seisuga on Kaljurand ametis ja on seda seni, kuni ma pole seda viinud Kadriorgu. Mina ei nõua tema tagasiastumist," ütles Rõivas, lisades, et Eesti jaoks keerulisel ajal on oluline, et välispoliitikas ei tekiks lünka ja välisminister oleks olemas. "Kaljurand on olnud hea välisminister," rõhutas Rõivas.

Ta tõstis esile kehtivat seadust, mille järgi vabastab ministri ametist president, kui peaminister on sellise ettepaneku teinud. "Ma olen Kaljurannale öelnud, et annan talle aega järele mõelda," märkis Rõivas.

Reedel presidendiks kandideerimisest teatanud Marina Kaljurand välistas võimaluse jätkata välisministrina pärast presidendivalimisi, kui ta ka valituks ei osutu. "Ma olen väga selgelt välja öelnud, et ma soovin lahkuda täna. Täna on minu viimane tööpäev välisministeeriumis ja ma väga loodan, et siin ei tule mingisugust juriidilist trikitamist," ütles Kaljurand reedel BNS-ile pärast peaminister Taavi Rõivase sõnu, et soovitab Kaljurannal veel oma otsust kaaluda ning kas või kampaania ajaks puhkuse võtta.

Kaljurand viitas, et seaduse kohaselt tuleb tema lahkumisavaldusele vastus anda ühe kuu jooksul. "Aga ma väga loodan, et peaminister langetab selle otsuse kiiremini, sest ma olen väga selgelt öelnud, et ma ei jätka välisministrina ka siis, kui ma valimisi ei võida," rõhutas Kaljurand.

Kaljurand leidis, et talle tuleb otsida järglane võimalikult kiiresti. "Mina leian, et välisministri koht tuleks võimalikult ruttu ära täita, see ei ole selline koht, mis kannatab oodata," märkis Kaljurand.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: