Harku kinnipidamiskeskuses toimunud madratsipõlengu tõttu sai vigastada politseinik ({{commentsTotal}})

Täna kella 20.55 ajal põlesid Harku kinnipidamiskeskuses kahes kinnipeetava eluruumis madratsid. Põlengu käigus sai vigastada üks politseiametnik. Keskusest evakueeriti 23 inimest.

Täna kella 20.55 avastati, et kinnipidamiskeskuse teisel korrusel põlevad kahes eluruumis madratsid. Esialgsete andmete kohaselt süütas üks kinnipeetav esmalt madratsi oma toas ning liikus seejärel tühjalt seisnud kõrvaltuppa ja pani ka seal põlema madratsi. 

Kokku oli keskuses sel hetkel 24 kinnipeetavat, kellest 23 elasid põlenguga samal korrusel ja nemad evakueeriti. Esimesel korrusel maja teises otsas elanud naisterahvas sai ohutult oma eluruumi jääda. Kinnipeetavatest keegi juhtunu käigus vigastada ei saanud. 

Keskuse politseinikud üritasid enne päästjate saabumist tuld oma jõududega kustutada ning selle käigus sai üks politseinik põletushaavu ja ta viidi haiglasse. Kella 21.15 olid päästeametnikud põlengu lokaliseerinud ning 21.50 olid tuli lõplikult kustutatud ning ruumid ventileeritud ning alustati ettevalmistusi kinnipeetavate tagasi eluruumidesse lubamiseks. 

Meesterahvas, keda on alust seostada madratsite süütamisega, viidi politseijaoskonda.

Pärast kustutustööde lõppu asusid kriminalistid koguma jälgi kahes eluruumis, kus põleng toimus. Ülejäänud tubadesse lubatakse elanikud tagasi. 

Põhja prefektuuri operatiivjuht Veiko Randlaine ütles, et tulekahju korral on kõige tähtsam keskuse elanike ohutuse tagamine. "Keskuse töötajad suutsid elanikud kiiresti evakueerida selleks ette nähtud alale. Kuna paljudel ei olnud aega üleriideid õue kaasa võtta, siis anti kustutustööde lõppu ootavatele inimestele ümber tekid. Vajadusel on võimalik kinnipeetavad ka ajutiselt mujale viia, kuid selleks täna vajadust ei olnud," rääkis Randlaine. 

Põlengus vigastada saanud politseinikule soovib Randlaine kiiret taastumist. "Esialgsetel andmetel olid politseiniku põletushaavad kergemad ning ta lubati pärast esmaabi kodusele ravile," ütles operatiivjuht.

Toimetaja: Aleksander Krjukov



PIKK INTERVJUU
Toomas Sildam ja Artur Talvik
Talvik ei välista Kaljuranna, Tarandi, Lukase liitumist

Artur Talvik: kui jääd väga pikalt opositsiooni, siis muutud vinguviiuliksTalvik ei välista Kaljuranna, Tarandi, Lukase liitumist

Väljenditeks, mida ta ohtralt ja rõhutatud halvakspanuga kasutab, on poliitiline toiduahel ja kartellierakonnad. Olles valimiskünnise lähedal või tiba allpoolgi, lubab ta oma kodupartei tõsta järgmisel aastal mõjukaks valitsuserakonnaks. Intervjuu Toomas Sildamile annab Vabaerakonna esimees Artur Talvik.

ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: