"Rahva teenrid": Rõivas kaotab oma valitsuse populaarseima ministri ({{commentsTotal}})

Marina Kaljurand ja Taavi Rõivas.
Marina Kaljurand ja Taavi Rõivas. Autor/allikas: Liis Velsker/ERR

Marina Kaljuranda ajendasid presidendiks kandideerima ilmselt teda solvanud Siim Kallase avaldus ja suur toetuslaine, arvas Peeter Kaldre (ERR). Sulev Vedleri (Eesti Ekspress) sõnul on aga peaminister Taavi Rõivasel selge tahe hoida Kaljuranda ametis, kuna tegemist on tema valitsuse populaarseima ministriga.

Mirko Ojakivi (ERR) märkis Vikerraadio saates "Rahva teenrid", et Marina Kaljurand jättis presidendiks kandideerimisest teatamisega peaminister Taavi Rõivasele sisuliselt ööpäeva aega, et leida uus välisminister.

Sulev Vedler aga tõdes, et juba eelmisel nädalal toimunud kohtumisel Rõivasega, hoiatas Kaljurand, et kui ta kandideerib valimiskogus presidendiks, siis astub ta ka ministrikohalt tagasi.

"Nii et põhimõtteliselt oli Rõivasel teada, et kui see otsus tuleb, siis ka Kaljurand läheb. Ei saa öelda, et see oleks tulnud väga ootamatult," märkis Vedler.

Peeter Kaldre kommenteeris, et kui Kaljurand sai teada, et Reformierakonna juhatus toetab presidendikandidaadina Siim Kallast, siis oli ta väga pettunud ja kibestunud. Siis veel ei jäänud tema sõnul aga muljet, et Kaljurand oleks juba langetanud otsuse, kas astub tagasi ja kandideerib presidendiks.

"Otsus kandideerida presidendiks küpses tegelikult kümne päeva jooksul ja nende sündmuste valguses, mis siis toimusid," ütles Kaldre.

Tema hinnangul oli Kaljurannal kandideerimiseks mitu ajendit.

"Esiteks Siim Kallase avaldus, et see, kes ei taha n-ö meiega olla, leidku endale uus erakond, mis oli ilmselt solvav asi tema jaoks. Teiseks oli tohutu toetuslaine, mis Kaljuranda tabas," selgitas ta.

"Ilmselt Kaljurand tundis ära selle momendi, et kui ta nüüd jätkab välisministrina, olles niivõrd populaarne presidendikandidaat ka kõikide reitingute järgi, siis see mõjub tema mainele halvasti, et teda võetakse kui nõrka poliitikut, et ta ei suuda otsustada, et ta on valmis solvanguid alla neelama. Ma arvan, et see segu kokku põhjustaski tema avalduse nagu ta eile tegi," lisas Kaldre.

Sulev Vedler lisas, et kui vaadata olukorda Rõivase seisukohalt, siis tema kaotab oma valitsuse kõige populaarsema ministri. "Tal on selge tahe hoida välisministrit valitsuses, sest see hoiab ka valitsuse reitingut kõrgemal," selgitas Vedler.

Toimetaja: Merili Nael



ojasoo ja EV100
Kersti Kaljulaid

President: ka Tiit Ojasoo väärib andestust

President Kersti Kaljulaidi sõnul ei tähenda teater NO99-le tehtud ettepanek lavastada Eesti Vabariik 100 presidendi vastuvõtt vägivalla heakskiitmist. Ühtlasi leidis president, et Tiit Ojasoo tehtut ei saa küll unustada, kuid ka talle tuleks andestada.

uudised
XII noorte laulupidu

Graafikulugu rahvaarvu tõusu taustal: milline on Eesti elanikkond?

Eesti rahvaarv kasvas 2018. aasta 1. jaanuariks võrreldes mullusega 3070 inimese võrra ehk 0,2 protsenti, eelkõige tänu Eestisse tagasi saabunud inimestele. Milline näeb aga meie rahvastik välja seni värskeimate detailsete ehk 2017. aasta alguse andmete põhjal?

Külm ei tapa viirusi ja külmalaine ajal nakatumine ülemiste hingamisteede viirushaigustesse hoopis suureneb.

Külmetushaigusi pole olemas ja külm ei vähenda viirushaigusi

Ilm läks külmemaks ja ERR Novaatori lugejad on kahe päeva jooksul meilt neljal korral küsinud, kas külm tapab pisikuid ja kas nüüd väheneb külmetushaigustesse nakatumine? Vastused on ehk üllatavad ning paraku päris mitte see, mida ilmselt oodatakse.

RMK peakontor Toompuiesteel

Riigiasutuste kolimise plaan hakkab ilmselt osaliselt nurjuma

Valitsuse plaan viia lisaks läinud aastal kokku lepitud tuhandele töökohale Tallinnast ära veel 13 asutuse keskkontorid, hakkab liiva jooksma. Mõned kolimised ootavad küll ees, kuid riigihalduse minister Jaak Aabi soovitud mahtu ministeeriumid ei toeta.

Piret Pormeister Otepääl suusatamise maailmakarika etapil.

Teadlane vastab: miks Otepääl sajab lund, aga Tartus vihma?

On koolitarkus, et mägede kõrgusvööndilisuse tõttu muutuvad olud kõrguse suurenedes üha külmemaks. Tasase Eestimaa metsased künkad ei tundu olevat miski, mis niiväga kohalikku ilmastikku mõjutaks – õhumassid ju libisevad neist sujuvalt üle, mitte ei põrku vastu kiviseina nagu Alpides – või nii vähemalt arvab Novaatori toimetajate käest uurinud lugeja. Miks vähem kui 100-meetrine kõrguste vahe põhjustab juba olulise erinevuse temperatuurides ja lumikattes?

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: